Padar peab taudivastast süsti varajaseks

Põllumajandusministeerium kinnitas teisipäeval taas, et hetkel pole mõistlik Eestis rakendada loomade suu- ja sõrataudi vastast vaktsineerimist.

Põllumajandusminister Ivari Padari sõnul ei saa väita, et Eestis mingil juhul ei hakata vaktsineerima. Aga seda tehakse siis, kui see osutub väga vajalikuks, kui risk Eesti jaoks on suurem praegusest.

Ministeeriumi veterinaar- ja toiduosakonna juhataja Hendrik Kuusk selgitas, et vaktsineerimisest on Eesti hetkel otsustanud loobuda nii veterinaar-meditsiinilisest kui kaubanduslikust aspektist lähtudes.

Kui juba vaktsineerida, siis tuleks teha seda kolm aastat, et tekiks kindlus haiguse vastu, ühekordne vaktsineerimine annaks vaid lühiaegse immuunsuse ning on tegelikult raha raiskamine.

Vaktsineerimise halb külg on see, et antikehad haigusega võitlemiseks tekivad nii haige kui vaktsineeritud looma organismis, vaktsineerimise järel pole enam võimalik kindlaks teha, kummal põhjusel on antikehad tekkinud, seega ei saa enam täpselt määratleda, kas tegemist on haige loomaga.

Vaktsineeritud loom saab olla viirusekandjaks, ta jääb riski allikaks, kuigi ei tarvitse ise haigestuda, lisas veterinaar- ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel.

Ministeerium on teinud ka majanduslikud arvutused, kumb variant tuleks odavam, kas praegune vaktsineerimine koos sellest tulenevate kahjudega või kulutused võimaliku taudi puhkemise korral.

Kolmeaastase vaktsineerimise järel ei ostetaks Eestist veel aasta aega loomset päritolu kaupa. Nelja aasta jooksul oleks kahju Eesti riigile kuus miljardit krooni. Kui Eestis peaks taud puhkema ja väga musta stsenaariumi korral haigestuks 3-4 protsenti karjast, siis oleks kahju 1,5 miljardit krooni, rääkis Kuusk. Suurbritannias on hävitatud praegu umbes kaks protsenti karjast.

Padar rõhutas, et Eesti on otsustanud valida mittevaktsineerimise tee mitte sellepärast, et Euroopas nii tehakse, vaid et see tee on Eestile kasulikum. Nelja aastat ilma ekspordivõimaluseta ei ela Eesti põllumajandus Padari sõnul üle.