2010–2011 koostati mõispargi hoolduskava, paigaldati pargiviidad, tähistati väärtuslikud puu- ja põõsaliigid. Uus aasta toob kaasa kogu pargiala hõlmava puude hooldusravi, kirjutab Saarte Hääl.

KIK-i andmeil toetasid nad Pädaste mõisapargi korrastamise projekti (maksumus 134 461,86 eurot) sel korral 16 200 euroga. Varem on KIK pargi korrastamist toetanud ca 12 000 euroga, mis on olnud pool varasema projekti kogumaksumusest.

"Toetuse summad on küll õiged, aga need on saanud Muhu valla, eraisikute ja ettevõtjate poolt asutatud sihtasutus, mis haldab Pädaste parki, mitte Pädaste mõis ega seda haldav osaühing. Loomulikult ei ole ükski park maailmas äriettevõte ega saa kunagi kasumit teenida. Seetõttu haldabki Pädaste parki sihtasutus, mitte Pädaste mõis. Sihtasutuse vara ei kuulu eraisikutele ega firmadele vastavalt seadusele," selgitab Imre Sooäär Delfile.

Ajalooline mõisapark piirneb kiviaiaga ja asub hoonete vahetus läheduses, parkmetsa osa jääb peahoonest lääne poole. Pargi taimkate kujuneb küll aeglaselt, kuid enamasti on kooslused väga mitmekesised.

Pädaste pargis domineerivad kodumaised liigid: vahtrad, saared, pärnad, jalakad, remmelgad, põldmurakad, parkmetsa osas sarapuud ja männid.

Võõrpuuliikidest on esindatud massiivsed hõbepaplid, Alpi seedermännid, ebatsuugad, sirelid ja lumimarjad. Vanadele parkidele omaselt on Pädastes ka palju erinevaid sambla- ja samblikuliike.

Keskkonnainvesteeringute Keskuse nõukogu esimees on ametikoha-järgselt Sooääre erakonnakaaslane, keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.