Paet: Kreeka võlakriisile enam häid lahendusi ei ole
"Pilt on iseenesest väga keeruline ning ühtki reaalset head lahendust ei paista. Kreeka praegune valitsus sai võimule sisuliselt lubadusega, et kokkuhoiuaeg on läbi ja senises mahus võlgu tagasi ei maksta. Seega pole sel valitsusel sisepoliitiliselt erilist manööverdamisruumi," lisas ta.
Paeti sõnul on ELi ja IMFi kannatus katkemas, sest Kreeka praeguse valitsusega on viimased pool aastat kriisikõnelusi peetud ning tulemusena jättis Kreeka 5. juuni tähtajaga laenu osamakse tasumata. "Lisaks pole Kreeka valitsus ilmutanud mingit valmisolekut sisuliste reformidega jätkamiseks, mis peaks ennekõike puudutama järjest kulukamaks muutuvat pensionisüsteemi koos helde eelpensioni ja muude hüvitistega," ütles ta.
Paet lisas, et Kreeka võlatase on jätkuvalt 180 protsenti SKPst ning ainuüksi IMF ootab sel aastal 5,4 miljardi eurost võlgade tagasimakset. Tänase kursi jätkumisel pole Kreekal seda raha võtta ja ilmselt pole ka erilist indu.
"Eks Kreeka sellele mängibki, et survestada ELi kokku leppima sisuliselt osa Kreeka võlast korstnasse kirjutama, ähvardades vastasel juhul ettearvamatute tagajärgedega kogu ELi majandusruumile ning lisaks sellega, et võlgu niikuinii kätte ei saada," lisas Paet.
"Samas ei ole enam kuigi reaalne, et EL ja IMF oleksid almis Kreekale taas tema soovitud järeleandmisi tegema ning sellega lõppmängu edasi lükkama ja Kreeka võlakoormat veelgi kasvatada," märkis ta.
