Ülikoolis õppimist seostatakse enamasti üksnes õppekava täiskoormusel läbimisega. Vajadusi ja praktilisust silmas pidades on aga üha rohkem populaarsust kogunud avatud õpe, mille puhul saab igaüks tudeerida endale huvi pakkuvaid õppeaineid. Kuna Tallinna ülikooli õppekavad katavad nii humanitaariat, pedagoogikat kui ka sotsiaal- ja reaalteadusi, saavad avatud õppest kasu väga erinevate elualade ning huvidega inimesed.

Avatud õppes on läbitavate ainete hulk enda valida – poolaasta jooksul võib võtta ainult ühe aine või koostada endale lausa täiskoormusel õppe mahuga võrreldava õpingukava. Aineid saab valida nii bakalaureuse-, magistri- kui ka doktoritaseme õppekavadest (eeldusel, et eelnev haridustase on olemas) ja läbida neid koos üliõpilastega, aga oluliselt paindlikuma koormusega. Seega saavad sammud ülikooli poole seada ka need, kes pole tudengid.

Programm „Aasta ülikoolis”

„Aasta ülikoolis” on avatud õppe pakkumine enesetäiendamisest huvitatud inimesele, kes soovib sisukat ja süvenemist nõudvat täienduskoolitust. Ka kõik keskkoolilõpetajad ei pruugi kohe teada, mis erialaga nad ennast tulevikus siduda soovivad – avatud õpe pakub neile avastamisvõimalusi.

Nagu nimigi ütleb, kestab programm ühe aasta. Õpinguid alustatakse septembris või jaanuari lõpus. Kui pärast aasta möödumist tahaks veel edasi õppida, on see täiesti teretulnud mõte ja võimalusi jagub ka järgnevateks poolaastateks. Sel juhul saab inimene ise täienduskoolitusena tasemeõppekavast sobivaid aineid valida.

Programmis on õppekavasid 15, kuid pakutavat saab täiendada enda valitud kursustega. Samuti on õppijal õigus loobuda õppeainest, mille toimumisaeg ei sobi või mis sisult huvi ei paku.

Õppekava mahtu arvestatakse ainepunktides. Programmis „Aasta ülikoolis” on see vahemikus 14 kuni 24. Võrdluseks: üks täiskoormusega õppiv tudeng peab õppeaastas õppekava täitma 60 ainepunkti mahus. Üks ainepunkt on keskmiselt 26 tundi õppimist. See, kui palju tuleb kontaktõppes kohal käia, on õppeaineti erinev. Ühe ainepunkti kohta on 8–12 tundi kontaktõpet, mille toimumisaeg ja -koht on kirjas tunniplaanis. Päevaõppe ühes õppeaines tuleb tavaliselt kohal käia kord nädalas poolteist tundi ja seda 14 nädala jooksul. Keeleõpe on päevaõppes ja kontaktõpet on 2–3 korda nädalas. Sessioonõppes on lähiõpet vähem ja see toimub tavaliselt reedeti-laupäeviti. Ülejäänud ajal tuleb iseseisvalt õppida.

Kirjeldatud õppimise maksumus kujuneb ainepunkti hinna alusel, mis korrutatakse aine mahuga. Maksta tuleb poolaasta kaupa.

Enesetäiendus on igal juhul kasulik ja aja selleks leiab kas või teleri vaatamise või veebis surfamise arvelt, mida võib olla keskmiselt neli tundi ööpäevas. Seda aega on aga võimalik kasutada oluliselt mõistlikumalt – näiteks õppida Tallinna ülikooli avatud õppes!

Tutvu õppimisvõimalustega ja esita avaldus 2. veebruariks!

Jaga
Kommentaarid