Pajula: võlgnikud otsivad võimalusi võlakoormat kergendada
Järgneb Hardo Pajula kommentaar:
Lootusel, et eelmise aasta nõrk baas ja nii tarbijate kui kaupmeeste järjest paranev kindlustunne pööravad nüüd juba kaks aastat järjest langenud jaemüügi lõpuks tõusule, ei olnud paraku taas ette nähtud täituda – täna hommikul avaldatud andmete järgi kukkus juuni jaemüük võrreldes
eelmise aastaga taas seitse protsenti, mis on veel kahe protsendipunkti võrra nõrgem tulemus kui mai vastav näitaja.
Kui nüüd halvast mängust ikkagi positiivset nooti otsida, siis teise kvartali keskmiselt 7protsendiline
kukkumistempo on väljendatav vähemasti ühekohalise arvuga ning viimati sai seda teha alles kuus
kvartalit tagasi. Seetõttu me arvame endiselt, et jaemüügil on kõik eeldused käimasolevas kvartalis
viimaks siiski kasvama hakata.
Esiteks oli just 2009. aasta kolmas kvartal kõige nõrgem; müügi reaalmaht kukkus seal ligi 17 protsenti. Teiseks on viimastel kuudel peaaegu kõik olulisemad küsitluste teel kogutud andmed hoogsalt paranenud. Nii on näiteks kauplused järsult suurendanud oma tellimusi – vastav aegrida on alates aasta algusest kasvanud ligi 40 protsendipunkti võrra, jõudes aprillis esmakordselt üle kahe aasta jälle plusspoolele.
Juulis registreeritud üle 20protsendiline positiivne saldo on juba peaaegu samal tasemel tsükli tipus mõõdetud näitudega. Mis vahest veelgi olulisem, ka tarbijate hirm töötuks jääda on viimastel kuudel märkimisväärselt järele andnud. Siin muutus vastanute saldo negatiivseks mais – viimati oli see nullist allpool olnud 2007. aasta oktoobris – ja juuli -10 protsenti on jällegi juba üsna lähedal viimase kümnekonna aasta parimatele kuudele.
Kui sisekaubanduse paremad päevad on veel ilmselt ees, siis tööstustoodang purustab juba praegu rekordeid. Nii on töötleva tööstuse juuni 21protsendiline reaalkasv viimase üheksa aasta parim näitaja. Seda tulemust toetas muidugi eelmise aasta äärmiselt nõrk tase, möödunud juunis kukkus töötleva tööstuse reaaltoodangu maht veel 33 protsetsenti. Kuigi tööstuse kasvu veab ilmselgelt välisnõudlus, jõudis eksporditellimuste muutust kajastav küsitluspõhine aegrida juunis alles nulli ehk – teiste sõnadega – eksporditellimuste suurenemist ja vähenemist näidanud ettevõtete arv oli enam-võrdne.
Hinnaootuse osas on ettevõtted aga oluliselt optimistlikumad, vastav aegrida on alates aprillist liikunud plusspoolel ja juuli 12protsendiline vastanute saldo oli viimase kahe aasta parim tulemus.
Kuigi me arvame, et paaris järgmises kvartalis jaemüügi kasvunumbrid suurenevad ja muutuvad positiivseks ning tööstustoodangu omad pigem alanevad, jääb meie arvates eelolevaid kvartaleid endiselt iseloomustama tööstuse ennakareng sisekaubanduse ees.
Me usume, et lähima paari aasta põhiteema on jätkuvalt majapidamiste soov endil lasuvat võlakoormat kergendada, mistõttu sisenõudluse roll jääb majanduskasvu ergutamisel üsna
tagasihoidlikuks.
Meie 2010. ja 2011. aasta majanduskasvu prognoosid püsivad hetkel endistena. Järgmiseks aastaks ootab SEB kahe ja ülejärgmiseks aastaks koguni 5protsendilist majanduskasvu. On päris selge, et need küllaltki julged numbrid saavad täituda üksnes piiritaguse nõudluse toel. Paari viimase kuu väliskaubandus- ja täna avaldatud tööstustoodangustatistika annavad lootust, et välisnõudlus võib meie tillukese ja hüpliku majanduse tõepoolest uuesti käima tõmmata.
2010. aasta majanduskasvu prognoosi saavutavuse osas oleme palju targemad juba paari nädala pärast – 11. augustil avaldab statistikaamet teise kvartali majanduskasvu esialgse hinnangu.
