Viljapuude ja aiataimede korral on raske mõõta, kas suuremat mõju avaldas mullusuvine põud, mis ei lasknud taimedel talveks valmistuda, või selle talve külmad ilmad. Taliviljale sai saatuslikuks aga see, et taimed ei jõudnud sügisel enne külmade tulekut piisavalt areneda, kirjutab Postimees.

Viljapuudest said sõltuvalt piirkonnast kõige enam kahjustada ploomi- ja kirsipuud, milles ei ole süüdi mitte ainult külm talv, vaid ka kuiv suvi, mis ei andnud puudele piisavalt niiskust ning raskendas nende talveks valmistumist.

Raskemas olukorras on need puud, mis mullu andsid head saaki, sest nad kulutasid enam energiat viljade kasvatamisele.

Aiandusinstituudi Raja õppekatseaia juhataja Anti Normeti sõnul oli tänavune talv eredaks näiteks selle kohta, mis juhtub siis, kui kuivemal suvel ei kasteta taimi piisavalt. “Paljud aiapidajad oleks kevadel paremas seisus, kui nad sügisel oleks rohkem kastnud,” on ta kindel.

Normeti kinnitusel ei ole olukord sugugi parem ka iluaedades, kus suur osa ilupuudest- ja põõsastest on samuti talvega välja läinud. Milliseks talvekahjud aga lõplikult kujunevad, on tema sõnul veel vara öelda, sest mitmetel liikidel löövad need alles nüüd välja.

Põllumajandus-kaubanduskoja teraviljatoimkonna esimehe ning Tartu Agro juhi Aavo Mölderi sõnul teeb talunikel olukorra raskeks see, et ettevalmistusi võimalike talvekahjude vastu on raske teha. Ainsaks võimaluseks oleks saagi kindlustamine, mida valdav osa põllumeestest lisakulude hirmus siiski ei tee.

Nii ei jää põllumeestel muud üle, kui sügisesel külvil tehtud kulutused kahjumisse kanda ning võimaluse korral põllud üle külvata, et sealt vähemalt söödaviljagi saaks. “Rukki puhul ei saa sedagi teha, sest rukist kasutatakse meil vaid söögi- või seemneviljaks ning ülekülvamine ajaks sordid segamini ja kahjustaks toodangu kvaliteeti,” rääkis Mölder.

Kuna eelmisel aastal hävines põllumeeste saak suures osas põua tõttu, siis maksis riik ka ikaldustoetust. Möldri sõnul ei saa põllumehed külma talve järel lisatoetusele siiski lootma jääda.