Pakendiaktsiisi seaduses augud sees?

 (4)
Marek Helm - Maksu- ja Tolliamet
Maksu- ja tolliameti peadirektor Marek HelmFoto: Priit Simson

Maksu- ja tolliameti peadirektor Marek Helm saatis 29. jaanuaril rahandusministeeriumile ja keskkonnaministeeriumile kirja, millest selgub, et pakendiaktsiisi seadus võib olla vastuolus põhiseadusega ning mõjutab seeläbi kogu taaskasutussüsteemi toimimist ja aktsiisina laekuvaid summasid.

Kirjast selgub, et MTA on mitmetes äriühingutes pakendiaktsiisi arvestamise ja tasumiste õigsust kontrollides leidnud, et pakendiaktsiisi seaduse paragrahv 4 lõige 2 võib olla vastuolus põhiseaduse paragrahviga 113.

Keerulist juriidilist teksti ühe lausega kokku võttes on probleem selles, et ministri määruse tasandil on püütud sätestada üht maksu määramiseks olulist elementi.

Helmi allkirjaga dokumendis selgitatakse, et lähtuvalt maksukorralduse seadusest on maksumaksjal kohustus maksta ainult seadustega ettenähtud riiklikke ja kohalikke makse, ja seda maksuseadustes sätestatud määrades ja korras. Maksuseaduses sätestatakse maksu nimetus, maksu objekt, maksumäär, maksumaksja ja maksu saaja või laekumise koht.Samas on ka kirja pandud, millised on maksuseaduse olulised elemendid.

MTA seab kahtluse alla, kas keskkonnaministri määrus, millest pakendiaktsiisi määramisel kuidagi mööda minna ei saa, vastab oma olemuselt maksuseaduse tunnustele. Amet näeb siin võimalikku vastuolu põhiseadusega.

Seotud lood:

Segadus pakendi materjali määramisega

MTA selgitab, et pakendiaktsiisi seaduse tähenduses on maksuobjektiks pakend. Mis on pakend, selgub pakendiseadusest, mis määratleb nii pakendi mõiste, selle liigid kui ka pakendi materjali liigid. Aga selleks, et teha vahet, kas mingi materjal on klaas, keraamika või midagi kolmandat, on vaja lahti võtta keskkonnaministri määrus, mis sätestab pakendi materjali määramise korra. Sellise määruse vastu võtmiseks on antud volitus keskkonnaministrile pakendiaktsiisi seaduse paragrahviga number 4.

Selle paragrahviga sätestatakse ka aktsiisimäärad - lõige 1 ütleb, et pakend maksustatakse aktsiisiga seaduse lisas toodud määrade järgi. Sellest lisast selgub omakorda, et aktsiisimäär sõltub pakendi materjali liigist. Nii näiteks on paberi aktsiisimääraks 0,6 eurot kg kohta, aga plastiku aktsiisimääraks 2,5 eurot kg kohta.
Seega on maksumäära kindlaks tegemiseks oluline määratleda täpselt, mis materjalist
pakend on – sellest sõltub konkreetselt, kui palju ettevõte mingit sorti pakendite eest aktsiisi tasuma peab.

Siin peitubki probleem - pakendimaterjali määramise korra kehtestab pakendiaktsiisi seaduse järgi keskkonnaminister, mis maksuameti hinnangul ei lähe kuidagi põhiseaduses öelduga kokku.

„Põhiseaduse paragrahvi 113 kommentaarides on öeldud, et maksuliikide ja -objektide valiku õigus on ainult Riigikogul. Riikliku maksu puhul peab Riigikogu sätestama seaduses kõik maksukohustuse elemendid, mille tulemusel tekib seaduse vahetu toimena maksukohustus. Eelnevast lähtuvalt tuleb nentida, et PakAS § 4 lg 2 volitab keskkonnaministrit kindlaks määrama maksukohustuse elemendi, milleks on pakendi materjali liik, millest sõltub maksumäär. Seega võib öelda, et kõnealuses asjas ei teki maksukohustus seaduse vahetu toimena, vaid ühe maksukohustuse olulise elemendi kindlaks määramine on volitatud täidesaatvale võimule,“ märgitakse MTA kirjas ministeeriumidele.

Maksuamet viitab oma väidete kinnitamiseks ka analoogsetele varasematele Riigikohtu lahenditele. Üks neist puudutab pakendiaktsiis seaduse paragrahvi, mis andis rahandusministri otsustada, millised joogid peaksid kuuluma karastusjoogi mõiste alla ning tuleks maksustada pakendiaktsiisiga. See konkreetne seadusesäte tunnistatigi põhiseadusega vastuolus olevaks.

„PakAS § 4 lg 2 annab keskkonnaministrile õiguse otsustada, kuidas määratletakse pakendi materjal ja sellest sõltub, milline maksumäär pakendile kohaldub. Seega on maksukohustuse suurus otseselt sõltuvuses keskkonnaministri määrusest,“ tõmbab amet paralleeli.

Loe veel

Lisaks kirjeldatakse MTA kirjas pakendiaktsiisiga seoses veel tervet rida juriidilisi nüansse, mis tuleks ameti hinnangul kindlasti üle vaadata.

„Palume ministeeriumitel tõstatatud küsimust analüüsida ja vajadusel algatada seaduse muutmine. Muuhulgas juhime tähelepanu, et viimase viie aasta jooksul on tasutud 886 542 eurot ja pakendi liigi määratlemine keskkonnaministri määruse tasemel võib mõjutada kogu taaskasutussüsteemi toimimist,“ seisab pöördumise lõpus.