Pakendijäätmeid kogutakse ja taaskasutatakse

Aeg-ajalt võtavad avalikkuses sõna inimesed, kes arvavad teadvat, et pakendijäätmeid tegelikult ei koguta. Ja kui kogutakse, siis tegelikult neid ei taaskasutata.

 Kõige krooniks minevat see tsirkus liiga palju maksma ja kokkuvõttes ei olevat pakendijäätmete kogumise süsteem normaalselt käivitunud.

Mõned neist väidetest on kuriteoteated. Sest kui  pakendijäätmeid ei koguta ega taaskasutata, tulenevad sellest väga konkreetsed ja valusad järelmid. Kõigepealt tuleks likvideerida taaskasutusorganisatsioonid. Seejärel peaksid näiteks Eesti pagaritööstused ja ehitusmaterjalide tootjad tasuma aastas kumbki saja miljoni krooni suurust pakendiaktsiisi. Kui kõik pakendiettevõtjate sektorid üle vaadata, siis peaks summa küündima üle poole miljardi. Riigieelarve koostajad rõõmustaksid, ettevõtjad mitte.

Kogumine versus trahv

Kahjuks ei saaks kogutud raha kasutada riigieelarve täitmiseks, vaid tuleks pigem maksta trahviks Euroopa Liidu pakendi- ja pakendijäätmete direktiivi nõuete täitmatajätmise eest.

Juttu, et “sorteerimistsirkus läheb liiga palju maksma”, võib suhtuda mitmeti. Kindlasti on vaid tänases päevas elades kõige odavam sokutada jäätmed metsa või naabri prügikasti.

Väide, et pakendijäätmete kogumise süsteem ei ole käivitunud, kuulub samuti kuriteoteadete rubriiki. Kui kusagil on normi vastu eksitud, siis peab sellele vältimatult järgnema sanktsioon. Praegune pakendijäätmete kogumise süsteem täidab kõiki seadusest tulenevaid nõudeid.

Uuest aastast karmistuvad pakendiseaduse nõuded ja kasvavad ka pakendiettevõtjate kulud. Kulud kannab kokkuvõttes tarbija ja need tuleb hoida optimaalsed.

Samal teemal: “Maniakaalse prügisortimise mõttetus”, Mikk Salu, ÄL 17. september 2008