Kahe sadamaga Paldiski linn on huvitatud Venemaa naftarikka Uurali piirkonna kaupade transiidist, kuid naftaterminaali rajamiseks tuleb enne teha Paldiskisse hiigelinvesteering.

Paldiski linn tahab oma majandusolukorra parandamiseks teha koostööd naftaregioonidega, ütles majandusministri nõunik Andres Pajuste. "Paldiski sadamaid võib läbida suurtes kogustes, ent tagasihoidliku kvaliteediga naftasaadusi," lisas ta.

Paldiski Lõunasadama kaudu naftatransiidi alustamise investeeringuid ega projekti tasuvust ei ole siiani tehtud, sest naftasadama projekt puudub. AS-i Tallinna Sadam koosseisu kuuluva Paldiski Lõunasadama direktori Valdur Heinla sõnul tuleb eelkõige investeerida terminaali ehitamisse ja loodushoidu. Naftakai ehitamine võiks Heinla hinnangul tulla kõne alla tulevikus juhul, kui Paldiski sadamat läbib üle miljoni tonni naftat aastas.

Tallinna Sadama finantsdirektori Sandor Liive sõnul ei ole Lõunasadamasse naftaterminaali rajamine kasulik, sest sealsed 9 meetri sügavused kaid on liiga madalad suurte naftatankerite vastuvõtmiseks. "Laevad lähevad üha suuremaks ja nõuavad väga sügavaid kaisid," lisas ta.

Sadamat saab küll süvendada, kuid see nõuab mitme miljoni dollarilisi investeeringuid, tõdes ka Heinla.

Tallinna Sadama arenguplaani kohaselt on kavas Paldiski kaudu vedada puitu ja vanametalli. Liive sõnul peab praegu sadam läbirääkimisi ka metalli transiidi alustamiseks Lõunasadama kaudu. "Me üritame oma investeeringuid suunata nii, et kaubastruktuuri meelitada ka teisi kaupu ning naftaveo riski hajutada," selgitas ta. Liive lisas, et hoolimata nafta osakaalu kiirest kasvust viimastel aastatel on naftaäri suhteliselt ebastabiilne, kus toimuvad suured hinna- ja kaubavoogude kõikumised.

Nafta jääb raudtee pudelikaela kinni

Heinla hinnangul takistab naftasaaduste vedu Lõunasadama kaudu ka raudtee olukord. "Raudtee on pudelikael, see ei lase siin mahtusid suurendada," ütles ta. Heinla möönis, et raudtee läbilaskevõimet saaks küll pisut suurendada, kuid see jääb naftatransiidi alustamiseks ikkagi liiga väikeseks.

Ekspertide hinnangul tuleks Paldiski kaudu naftaveo alustamiseks ümber Tallinna ehitada otsepääs ülemiste-Narva raudteeliinilt Keila-Paldiski liinile. Tänu ümbersõidule ei hakka naftarongid läbima Tallinna kesklinna ega Kopli kaubajaama, kus praegu toimub vagunite sorteerimine.

Pajuste hinnangul võiks hakata tulevikus, kui Tallinna ümbersõit on valmis ja Paldiski Lõunasadam muutunud praegusest emafirmast, Tallinna Sadamast sõltumatuks, Lõunasadamat läbima miljoneid tonne naftat. "Miski ei takista seda, et Paldiski sadam muutub sama suureks naftatransiidisadamaks nagu Muuga sadam," ütles Pajuste.

Heinla hinnangul Lõunasadamast Eesti suurimale naftasadamale Muugal võistlejat ei saa. "See oleks sama hea kui võrrelda Rotterdami ja Tallinna (sadamaid)," lisas ta.

Paldiski sadam võib emafirmast eralduda

Pajuste ei välista, et Lõunasadam eraldub Tallinna Sadamast riigi majanduspoliitilise tahte, Harjumaa ja Paldiski linna survel veel tänavu.

"Kui keegi väga tahab Paldiski Lõunasadamat endale, siis meil erilist vastuseisu sellele ei ole," ütles Liive, lisades, et Paldiski sadama ostja peab peale varade üle võtma ka umbes 100 miljoni krooni eest kohustusi sadama ülesehitamisel.

Paldiski Põhjasadamat haldava AS-i Paldiski Sadamad tegevdirektori Heldur Suuni hinnangul ei saa naftat vedada ka Põhjasadama kaudu, sest sadamal puuduvad nii suured laienemisvõimalused. "Naftatransiidi puhul oleksid kogused miljonites tonnides, meil ei ole sellist kohta, kuhu ehitada naftaterminaal," selgitas Suun.

Eesti kirjutab augusti lõpus alla koostööleppe Uuralis paikneva naftarikka Sverdlovski oblastiga. Majandusminister Jaak Leimanni saatva delegatsiooni koosseisus on ka Paldiski linnapea Jaan Mölder.

KRISTJAN OTSMANN