Kogu projekti kummalistest asjaoludest kirjutas 4. detsembril Eesti Ekspressis artiklis „Suur bluff? Kuidas ma otsisin Eesti suurimat välisinvestorit” Sulev Vedler.

Lääne-Uusimaa kohtu kantseleis leiduva kohtuotsuse andmete järgi oli Mikkonen veel tänavu jaanuaris töötu ja sissetulekuta. Liiklusohtliku olukorra tekitamise eest sai ta trahvi minimaalse määra järgi (Soomes määratakse liiklustrahve sissetuleku järgi). Mikkonen oli kihutanud 2017. aasta sügisel kiirusega 132 kilomeetrit tunnis, kui lubatud oli 80 kilomeetrit tunnis.

„Võttes arvesse Mikkoneni eeluurimisel esitatud selgitust, ei ole Mikkoneni avaldust, et ta on töötu ja ilma palgatuluta, põhjust kahtluse alla seada,” põhjendas kohus kuueeurose päevamäära põhjal saadud 210-eurost trahvi.

2018. aasta suvel tunnistas Mikkonen kohtus üles raske kelmuse ja raske raamatupidamiskuriteo.

„Olen olnud sellises ettevõttes vastutaval kohal, mis läks pankrotti teatud meist sõltumatutel põhjustel, ja et seda tehti kokkuleppemenetluse kaudu, tuli mul teatud mõttes võtta seal oma õlule selliseid asju, mis nagu pole minu asjad,” seletas Mikkonen Suomen Kuvalehtile.

Kohtule antud tunnistuse järgi võttis Mikkonen oma ettevõttele krediidiettevõttelt laenu ettevõtte arvetega saada oleva raha vastu üle 1,7 miljoni euro.

Kui see arvetega saada olev raha osutus alusetuks, maksis ettevõte raha tagasi, aga üle 350 000 euro pidi krediidiettevõte kahjumisse kandma.

Mikkonen tunnistas ka, et püüdis oma tegevust varjata, muutes arvete maksetähtaegu ja esitades krediidiettevõttele reklamatsioone. Lisaks sellele puudus ettevõttel pankrotile eelnenud kuudest raamatupidamine.

„Leiti, et tahetakse ühiskonna varasid kokku hoida ja kõikide aega ja lepiti kokku selle asja päevakorrast mahavõtmises. Praktikas on see nüüd olnud ja läinud ja püüame edasi minna,” lausus Mikkonen.

Suomen Kuvalehti küsis, kas Mikkonen tahab öelda, et võttis enda kanda aasta ja kümne kuu pikkuse tingimisi vanglakaristuse ja 350 000 euro suuruse kahjutasu maksmise kohustuse, et hoida kokku ühiskondlikke varasid asjas, kus ta ise kuriteos süüdi ei ole.

„Ma ütleksin nii, et ma tegelikult osaliselt... Kui nüüd lühidalt... Kuidas nüüd seda sulle seletada,” alustas Mikkonen.

Siis seletas ta, et ülestunnistusel oli ka teine põhjus. Mikkonen rääkis, et teda süüdistati veidi varem seoses ühe teise ettevõttega, kus ta oli samuti vastutaval kohal.

„Mind mõisteti sellel kohtuprotsessil täiesti süütuks. Kõik süüdistused lükati ümber ja pärast seda protsessi olid mul mahlad üsna väljas ja ma ei tahtnud sellist protsessi uuesti läbi teha,” rääkis Mikkonen.

Mikkonenil oli seega kehtiv tingimisi vanglakaristus kelmuse eest samal ajal, kui ta esitles tehaseprojekti nii Eesti meediale kui ka Paldiski juhtidele koos endise ministri Toivo Asmeriga.

Katseaeg lõppes alles 2019. aasta novembri lõpus.

Asmer ütles Suomen Kuvalehtile, et on sellest informatsioonist šokeeritud.

„Issand jumal! Me ei teadnud Eestis sellest midagi,” hüüatas Asmer. „Ta on rääkinud meile kõigile, kuidas ta on korralik härrasmees ja korralik businessman ja kuidas Larkwater on üks maailma tuntumatest firmadest ja selle turnover [käive] aastas on alati laias laastus 700, 800 või 900 miljonit eurot ja tema on selle peadirektor olnud aastast 1998.”

Mikkonen väitis seejuures Suomen Kuvalehtile, et Asmer pressib talt välja 100 000 eurot.

Mikkoneni sõnul on Asmer teisel juhul ähvardanud projektile kaikaid kodaratesse loopida, lekitades informatsiooni meediale.

Asmer eitas neid väiteid, aga ütles, et nendele vastamist raskendab see, et tema ja Mikkoneni vahelises lepingus on vaikimissäte.

„Nüüd ta ilmselt rikub seda lepingut ja ütleb, et mina pressisin talt välja. Ma ei taha veel vastata, mis lugu see tegelikult on,” ütles Asmer.

Asmer kinnitas siiski Suomen Kuvalehtile „ausõnaga”, et saab tõestada, et Mikkonen valetab. Mikkonen tahtis aga kohtuda ajakirjanikuga kas või kohe ja näidata dokumente, mis tema sõnul väljapressimisväiteid tõestavad.

Asmeri sõnul arvab Mikkonen, et Eesti Ekspressi ülal viidatud artiklini viinud informatsioon oli pärit temalt.