Vene kauba jõudmiseks Paldiskisse tuleb ümber Tallinna ehitada raudtee

Paldiski sadamad tahavad lähiaastatel suurendada oma kaubakäivet mitu korda, hakates senisest tunduvalt enam vedama Venemaalt tulevat kaupa Läände.

"Kui Lõunasadama kaid süvendada, leida oskuslikku tööjõudu ja ehitada Laagri ja Männiku vahele raudteelõik, võib mõne aastaga sadama aastane kaubakäive kasvada 2,5–3 miljoni tonnini," ütles Paldiski Lõunasadama direktor Valdo Heinla. Praegu on Paldiski Lõunasadama kaubaveomaht pisut alla miljoni tonni aastas.

Heinla sõnul ei saa ilma transiidita Paldiski sadamate kaubamahtu oluliselt suurendada, sest Paldiski ümbruses pole enam, mida sadama kaudu välja vedada.

Heinla ütles, et transiidi tulekuks Paldiskisse on vaja kaubad mööda suunata Tallinna Kopli kaubajaama pudelikaelast, kust praegu peaksid rongid Paldiskisse sõitmiseks läbi tulema. "Laagri ja Männiku vahele on vaja ehitada 6–7-kilomeetrine raudteelõik, mis võimaldaks Venemaalt tulevatel rongidel Koplist läbi minemata otse Paldiskisse sõita," rääkis ta. "Raudteeta ei tule sadama areng kõne alla."

Teede- ja sideministri Toivo Jürgensoni sõnul nõustub ta uue raudteelõigu ehitamisega. Praegu on probleem ainult selles, et ümbersõidu ehitamiseks pole Eesti Raudtee investeeringute kavas raha ette nähtud, lausus ta.

Heinla sõnul on Paldiskis suureks probleemiks ka oskustööjõu puudumine. "Vaja oleks riigi abi sadamatele vajalike töötajate koolitamisel," lausus ta. Praegu on Lõunasadam paaril korral ümberõpet korraldanud, õpetades välja näiteks kraana- ja tõstukijuhte.

Põhjasadamat haldava Paldiski Sadamate AS-i direktor Heldur Suun tunnistas, et Lõunasadamal on oma suurema territooriumi tõttu parem eeldus olla kaubasadam. Põhjasadama kaubakäive tuleb sel aastal umbes 250 000 tonni.

Paldiski Põhjasadam on oma suurema sügavuse tõttu sobivam suurte laevade vastuvõtuks, kuid seal on probleemiks asukoht linna vahetuses läheduses, mistõttu sadama ala ei saa oluliselt laiendada. Seepärast kavatseb Põhjasadam keskenduda rohkem ro-ro-tüüpi laevade teenindamisele ning sellega seotult reisijateveole.

"Transiidil Paldiski kaudu ei ole kuigi suurt perspektiivi, sest raudteed mööda on Paldiskisse pikem maa kui näiteks Muugale, samas on sadamamaksud ja kaubatasud Paldiskis samal tasemel kui Muugal," ütles Eesti suurima transiidifirma Pakterminali nõukogu esimees Aadu Luukas. Tema sõnul on raudteed mööda kaupa vedada kallim kui meritsi, mistõttu on pikem raudtee väga oluline lisakulu allikas.

Jürgensoni sõnul on kogu Eesti transiidile probleemiks see, et Tallinna Sadamale kuuluvate sadamate sadamatasud on Läänemere regiooni ühed kõrgemad. Tegeleme selle probleemiga väga tõsiselt ning tõenäoliselt järgmise aasta veebruariks jõuame sadamatasude tuleviku osas konkreetsete tulemusteni, ütles Jürgenson. Tallinna Sadamale kuulub ka Paldiski Lõunasadam.

Tallinna Sadama juhatuse esimehe Riho Rasmanni sõnul tuleb sadamatasude alandamine kõne alla siis, kui Tallinna Sadama vajalike investeeringute maht langeb praeguselt tasemelt madalamale.