Palgad on tõusnud keskmiselt 8-9%
Aastaks 2002 prognoositi 6%-list palgatõusu, tegelikult tõusis kuu kogupalk keskmiselt 9 %. Piirkonniti on palgatõus olnud erinev: seni suurima palgatõusuga silma paistnud Tallinnas on palkade kasv (7,7%) viimasel aastal olnud väiksem kui mitmes muus Eesti regioonis (kuni 10%), teatas Fontes.
Kõige enam tõusis palk töölistel (10,2%) ning kõige vähem funktsioonijuhtidel (7,2%). Võrreldes Tallinna ja muu Eesti palku (kuu keskmine), on Tallinna palgad keskmiselt 26% kõrgemad.
Järgmise aasta palgatõusuks planeerivad ettevõtted keskmiselt 6,7%. Tegelikkuses on palgamuutus tavaliselt prognoositust suurem.
51% ettevõtetest on end palgaturu suhtes selgelt positsioneerinud ja võrdlevad oma palgataset kas kogu palgaturuga, kindla sektori või kindla regiooni palgatasemega. Samuti on tänaseks juba umbes pooltes ettevõtetes välja töötatud terviklik palgapoliitika ning üha vähem on neid ettevõtteid, kus iga töötajaga lepitakse palga maksmise põhimõtetes kokku individuaalselt.
Tulemuspalka makstakse 84% osalenud ettevõtetes 60%-le töökohtadest. Keskmiselt moodustab tulemuspalka saavatel töökohtadel aasta jooksul saadud tulemuspalga ja preemiate summa 28% aasta põhipalgast. Tulemuspalka saavate töökohtade osakaal on kõige suurem finantsteenuste ning transpordi ja logistika sektoris.
Keskmiselt veerandis ettevõtetes makstakse erinevaid garanteeritud lisatasusid (näiteks jõulupreemia, puhkuse lisatasu jmt).
Pikaajalist (kahe ja enama aasta põhist) premeerimissüsteemide kasutamist esineb väga vähe (kasutatakse 5% ettevõtetes). Enamlevinumateks soodustusteks on töötajatele ühisürituste korraldamine ettevõtte poolt,
ametiauto kasutamise võimalus ja mobiiltelefoni kulude katmine.
Eesti palgauuring 2002 põhineb 200 ettevõtte 24 000 töökoha palgaandmetel ja hõlmab informatsiooni erineva keerukuse ja vastutusulatusega tööde kohta (töölistest funktsioonijuhtideni). Uuring ei käsitle tegevjuhte.
