Mõelgem hetkeks, mida pooled töövestlusel palga üle läbirääkimisi pidades tunnevad. Tööandja ei taha oma pakkumist avaldada ja küsib tavaliselt kandidaadilt, mis palka ta soovib. Kandidaat tunneb palgast rääkides ebamugavust, sest juhul kui ta küsib liiga palju, ei võeta teda tööle. Kui ta küsib vähe, peab valmis olema, et niipea palgatõusu loota pole. Pooled tunnevad võrdselt psühholoogilist ja positsioonilist survet, lisandub manipuleerimine ja läbirääkijate isikuomadused.
Alternatiivlahendusena saab palga kokku leppida ka interneti vahendusel. Põhimõte on see, et pooled sisestavad internetti oma pakkumised või nõudmised ja neid võrreldakse vähemalt kolmes voorus. Kui pakutud summad on võrreldavad, antakse pooltele teada, et kokkulepe on saavutatud, aga pakkumisi ei avalikustata. Pooled saavad ebamugava palgaläbirääkimise osa töövestlusel vahele jätta.
Kogu “palgakõnelus” toimub turvalises internetiruumis, kasutades SSL-i ja muid turvemeetmeid, et tagada info konfidentsiaalsus. Kiirus ja mugavus on näost näkku kõnelustega võrreldamatud. Tööandja ja töövõtja ei pea olema internetis üheaegselt, seega on palgaläbirääkimine väga paindlik.
Kui kokkulepet ei tule, ei saa pooled teada, kui palju puudu jäi, võivad asja eelarvamusteta ümber hinnata ja uued pakkumised teha.
CV ja töövestlus
Tavaliselt siseneb tööandja esindaja süsteemi ja sisestab palgavahemiku. Internetti pannakse vaid nii palju infot, et asjaosalised ise tunnevad oma pakkumised ära, näiteks numbrikombinatsiooni abil.
Algataja sisestab vähemalt kolm summat (näiteks brutopalk või tunnipalk või eraldi lisatasu), üks iga vooru jaoks. Kui tööandja on info üle vaadanud, edastab ta pakkumise e-kirja abil või teatab töötajale suuliselt koodid. Seejärel saab töötaja sooritada vastupakkumise, sisestades palgaettepaneku vähemalt kolmes voorus. Süsteem võrdleb esimesi pakkumisi – kui need ei jää sobivasse vahemikku, minnakse üle järgmisse vooru. Palgakokkulepe saavutatakse, kui pakkumine võrdub nõusolemisega või ületab selle või leppesummaks jääb keskmine.
Analooge pole
Töövõtja võib oma CV-sse märkida: “Palk kokkuleppel – opprice.net.” Töötaja võib teha pakkumise igal ajal ja kellele tahes ning teatada juba CV saatmisel, et soovib palga suhtes kokku leppida interneti vahendusel. Tööandja teatab tähtaja palgas kokkuleppimiseks enne töövestlusele algust, selleks ajaks peab palgaettepanek olema sisestatud. Pooled saavad juba enne töövestlust teada, kas palgas on võimalik kokkulepet saavutada. Eelnev kokkulepe säästab ka personalitöötajate aega ja kulu uue töötaja palkamisel. Ometi võivad pooled sisestada ettepanekud ka kohapeal, istudes kahe arvuti taha, või hoopis hiljem, kui vestlused on lõppenud. Praktikas on edukamad need ettevõtted, kes ei jäta palgaläbirääkimist juhuse hooleks.
Süsteemi loomisel lähtuti Eesti seadustest. Maailmas on loodud ODR-i (Online Dispute Resolution) meetodil põhinevaid süsteeme, ent nende eesmärk on pigem vaidluste lahendamine kui ennetamine ning need on küllaltki kitsalt spetsialiseerunud, näiteks tarbijavaidlustele või kahjunõuetele. Eesmärk oli luua süsteem, mis ei oleks piiritletud mõne spetsiifilise alaga, vaid võimaldaks kokkuleppimist igal tegevusalal, kus asju tuleb lahendada raha abil.
