Paljassaare põhjaosa arendav KS Holding lubab teha enam kui 31 hektaril laiuvast kaubasadama piirkonnast ligi saja hoonega uhke elu- ja ärirajooni.

Detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise teinud Hendrikson & Ko arenduses negatiivseid keskkonnamõjusid ei näe, kuid märgib, et arendajatel tuleb näha tükk vaeva naftaga reostunud pinnase eemaldamiseks, seda eriti muruplatside ja mänguväljakute piirkonnas.

Võrreldes praegusega tuleb tööstusalale tulevikus elu rohkelt, sest kinnistute ümberkruntimise järel kerkib piirkonda kuni 96 uut hoonet, lisaks veel lasteaed, mänguväljak ja haljasala ning paadisadam väikelaevadele.

AS-i KS Holding juhatuse liikme Peeter Tibbo sõnul loodetakse detailplaneering kinnitada aasta jooksul. „Linnale kui tervikule annaks see kõvasti juurde, sest praegu on seal ainult kinnine ala,” sõnas ta.

Plaani järgi 67 kuni 14-korruselise hoone võimalus ei tähenda Tibbo kinnitusel siiski seda, et alast kujundatakse järjekordne Lasnamäe-taoline magalarajoon. „Pigem võrdleksin seda tänapäevase Rotermanni ja Ahtri tänava kvartaliga,” lausus ta.

Arenduse mastaape arvestades ei ole KS Holdingul Tibbo sõnul plaanis seda kindlasti üksi valmis ehitada ja vajalik on ka teiste investorite kaasamine.

Arendatava ala kai ääres seisab praegu kaubasadam, mis äri- ja elurajooni kerkides enam tegevust jätkata ei saa. „See tegevus tuleb ära lõpetada ja laohooned maha lammutada,” tõdes Tibbo. Plaanis ette nähtud kaldaäärse ehituskeeluvööndi vähendamise eesmärgiks on ehitada piki kaijoont 25 meetri laiune rannapromenaad.

Kaubavedu suunati mujale

AS-ile Tallinna Sadam kuuluvad piirkonnas praeguseks vaid üksikud kailiinid ja pisut maa-alast. „Suuremad territooriumid on juba erakätes,” märkis Tallinna Sadama kõneisik Sven Ratassepp ja selgitas, et põhiosa kaubavedudest on suunatud juba Muugale ja Paldiskisse.

Väike, kuid mitte väheoluline tükike maalapist hakkab tulevikus silla abil ühendama maismaad aga Märt Sultsi poolt lahesoppi plaanitud tehissaartega.

Paljassaare arenduse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avalik väljapanek kestab kuni 20. novembrini, selle avalik arutelu toimub 24. novembril.

Kasiinosaar koolide päästmiseks

•• Väike, kuid oluline tükk Paljassaare põhjakallast hakkab ehk tulevikus silla kaudu ühendama maismaad Tallinna kunstigümnaasiumi direktori ja keskerakondlase Märt Sultsi poolt lahesoppi plaanitud miljonivaateliste tehissaartega.

•• „KS Holding ei ole vastu, et tükk maad müüakse meie sihtasutusele,” kinnitas Sults Eesti Päevalehele eile. Tema sõnul on planeeritud ehitada tõstesild ja kasiinosaar hakkab olema maast täielikult eraldatav.

•• Sultsi plaanides oleks saartel mitu väga olulist funktsiooni. „Saared peavad täitma riigi ülesannet, sest riik on loobunud hariduse toetamisest. See struktuur toodaks aga meeletus koguses raha,” märkis Sults, kellel on rahvusvahelise uuringufirma koostatud rahavoogude aruanded tagataskust võtta.

•• „Teiseks muudame arendusega rannajoont, sinna hakkab käima väga palju inimesi ja Nord Stream peab arvestama meie kultuurilaidudega,” ei välistanud ta isegi gaasitoru arenduse seiskamist.

•• Kasiinosaare kõrval kuuluvad suurplaani juurde ka kultuurisaar Euroopa suurima, 6500 inimest mahutava kontserthalliga ning lastesaar, mis mõlemad hakkaksid Sultsi arusaama järgi linnale kasumit teenima. „Lõppeesmärk on päästa kõik Tallinna koolid võlgadest,” rääkis ta.

•• Sults avaldas lootust, et linnavalitsus algatab saarte detailplaneeringu ja keskkonnauuringud kohe esimesel istungil pärast uue linnapea ametisse kinnitamist. Euroopa nõustajate hinnangul kuluvat saarte ehitamiseks alates kopa maasse löömisest 2,5 aastat. Nulltsükli ehitamiseks ehk saarte pinnase loomiseks kujuneks praeguste hindade juures Sultsi sõnul aga poolteist vabadussammast. Ehitusel leiaks tööd mitu tuhat inimest ja vähemalt sama palju hakkaks kunstsaartel tööle ka hiljem.