Palju kirutud Euroopa stabiilsusmehhanism on jõudnud järgmisesse faasi. Tulemas on ka reform

Riigikogu kuulas tänasel täiskogu istungil valitsuse aruannet Eesti osalemisest Euroopa Stabiilsusmehhanismis (ESM). Ettekandja, rahandusminister Martin Helme tõstis esile, et ESMist uusi väljamakseid ei toimu ja lõpusirgele on jõudmas ESMi reform.

Helme sõnul on kõigi ESMi abiprogrammide aktiivne faas läbi ehk esimest korda alates ESM-i loomisest enam uusi laenuväljamakseid ei tehta. Minister lisas, et kokku on ESM-ist abiprogrammidega toetatud kolme riiki: Kreekat, Hispaaniat ja Küprost. Programmi aktiivse faasi lõppedes jätkub Helme kinnitusel järelevalve, et riigid suudaksid ESM-ilt laenatud vahendid tagasi maksta. „Seni ei ole meil signaale, et mõni nimetatud riikidest võiks maksetega hätta jääda," ütles minister.

Teise teemana tõi Helme välja planeeritava ESM-i reformi, mis on viimaste aastate arutelu järel jõudmas lõpusirgele. „Selle reformi põhisisuks on, et ESM-i mandaat laieneb. Kui seni toetas ESM ainult raskustesse sattunud liikmesriike, siis tulevikus soovitakse, et ESM oleks ka euroalale ankur süsteemselt oluliste finantsasutuste saneerimises," selgitas minister. Lisaks saab ESM tema sõnul suurema rolli ja sõnaõiguse ESM-i vahenditest toetatavate abiprogrammide koostamisel.

Rahandusminister märkis veel, et vabu vahendeid, mida vajadusel saaks kriisilahendusel kasutada, on ESM-il praegu 410 miljardit eurot ehk 82% tema laenuvõimest. Eesti osalus ESM-is on püsinud Helme sõnul ESM-i asutamisest saadik muutumatuna. Sisse makstud kapital on 148,8 miljonit ja vajadusel sissenõutav kapital 1,15 miljardit eurot, ütles Helme.