Palk jääb elule jalgu
Palka peaks saama vähemalt 12 000 krooni kuus, see peaks tõusma igal aastal, leidis viis erinevaid elukutseid esindavat naist. Töö-leht uuris neilt, kui suure pakkumise peaks tegema konkurent, et silmagi pilgutamata üle joostaks ning kas parem on paigasolev palgasüsteem või peaks töötasu olema ülemuse ja töötaja vahelise tingimise küsimus.
“Ma ei ole oma palgaga rahul,” ütles projektijuhina töötav Anna (30). Ta teenib 10 000 krooni kuus, lisaks tulemustasu, kuid töö maht ja intensiivsus jätab Anna hinnangul töötasu kaugele maha. “Olin palga pärast peaaegu töökohta vahetamas – viimasel hetkel ütlesin uue koha ära, sest seal ei pakutud oluliselt suuremat palka. Kui on enam-vähem talutav töökoht, siis ei ole ainult natuke suurema palga pärast mõtet seda vahetada, võid sattuda vihma käest räästa alla,” rääkis Anna. Summa, mille pärast ta kohe mapid kokku pakiks, on 15 000 krooni sama töö eest.
##Rahulolev teenib üle 10 000 krooni
“Tegelikult vast alates 10 000 kroonist on mind võimalik ära meelitada küll, palju oleneb muidugi ka töö sisust ja töökohast endast,” hindas olukorda kuni 8000 krooni teeniv riigiametnik Taisi (27). “Iga töö peale puhtalt raha pärast ei läheks. Töö ei pea sel juhul olema tingimata samast valdkonnast, kuid kindlasti minu jaoks huvitav.”
Turundusjuht Eva (32) teenib kuus 10 000 – 15 000 krooni. “Olen rahul. Müün oma teenuseid hea hinnaga, olen motiveeritud, saan säilitada oma elukvaliteedi ja -standardi.” Evale pole võõras palga pärast töökoha vahetamine, aga praegu parem pakkumine lahkuma ei sunniks.
“Olen täielikult oma palgaga rahul,” teatas kohaliku omavalitsuse töötaja Martina (31). “Olen siin olnud suhteliselt lühikest aega (1,5 a). Kui oleks rohkem kogemusi, võib-olla siis tahaks rohkem palka. Palk on praegu ka minu töö olemuse-hulga-tempoga ja pingelisusega kooskõlas.” Kuupalk on Martinal praegu 12 000 krooni.
Karin (28) on referent ja ootab pikisilmi parema töövõimaluse avanemist. 5000 kroonist kuus jääb ülikooli tasulises õppes tudeerivale naisele väheseks. “Üldse pole oma palgaga rahul. Küllap tuleb kiiresti uus töökoht otsida, kus rohkem teeniks,” pakkus ta.
“Olen täheldanud seda, et inimene teeb tegelikult täpselt nii palju tööd, kui ta selle eest raha saab,” rääkis projektijuht Anna. “Kui töötaja saab vähe palka, siis ta teeb ka vähem tööd (on muidugi erandeid, näiteks paljud suurepärased õpetajad ja arstid). Ebaõiglaselt väikese palgaga inimene võib küll oma tööülesandeid kuidagimoodi ära teha, aga kvaliteedist ei maksa sellisel juhul rääkida.”
Palk peaks tõusma kord aastas
Kõik küsitletud olid seda meelt, et palk tuleks kord aastas üle vaadata.
“Palga peaks üle vaatama – mitte tingimata tõstma, kuid sel teemal peatuma ja arutlema – vähemalt kord aastas arenguvestluse ajal,” leidis Eva. “Kindlasti peaks see olema seotud inflatsiooniga, tegevusharu üldise keskmisega, konkreetse ettevõtte palgapoliitikaga, isiklike töösaavutustega.”
Kas ettevõttes peaksid olema ranged palgaastmed või igaühe enda müügiosavus, läksid arvamused lahku. Ametnikuna töötajad eelistasid olemasolevat astmete süsteemi, erafirmade töötajad läbirääkimisi.
“Mulle meeldib paindlik lähenemine – et palk on tööandja ja töövõtja omavahelise kokkuleppe küsimus,” ütles Anna. “Aga see eeldab, et mõlemad on suutelised normaalselt sel teemal rääkima. Kui ühel hakkavad rahast rääkides käed värisema, siis on kergem, kui on kindlaksmääratud palgaastmed.”
Naiste palgad 10 protsenti madalamad
Fontese palgakonsultandi Urmas Orula sõnul ei tulnud kolme viimase aasta palgauuringuid tehes välja asjaolu, nagu maksaksid ettevõtted naistele väiksemat palka seepärast, et naised lihtsalt on naised. “Enam ettevõtted soost tulenevalt palka ei maksa,” sõnas Orula.
Tõsi, uuringud näitavad, et meeste palgad on 10 protsenti kõrgemad kui naiste omad. Orula sõnul pole siin põhjuseks mitte erinev sugu, vaid näiteks see, kes kui palju tööd teeb. “Vahe võib tulla sellest, et naised lähevad lihtsalt varem koju, kuid mehed teevad pikki tööpäevi,” selgitas palgakonsultant. Tihti tuleb 10-protsendiline erinevus välja tulemustasude arvel, mida meestel on sel moel õnnestunud teenida.
Mida kõrgem positsioon, seda ühtlasemad on uuringu järgi meeste-naiste palgad.
“Me ei näe 10-protsendilises erinevuses probleemi. Siin taga võivad olla objektiivsed põhjused, mitte palgapoliitilised. Näiteks on enamasti just naine see, kes on lapsega haiguslehel ja tööpäevi tuleb seega vähem,” ütles Orula. Euroopas on naiste ja meeste palgaerinevus 25 protsenti.
Agne Narusk
Palgatõus
Piirkonniti on palgatõus olnud erinev: suurim oli see Tallinnas – 7,1%; muudes piirkondades, kus eelmisel aastal oli palgatõus kohati suuremgi Tallinna omast, oli juurdekasv sel aastal tagasihoidlikum. Ida-Virumaal näiteks 3,1%.
Kõige enam tõusis palk funktsioonijuhtidel – 7,8% ning kõige vähem töölistel – 5,8%.
Võrreldes Tallinna ja Harjumaa aasta kogupalku muu Eesti omadega, on Harjumaa palgad keskmiselt 31% kõrgemad.
Allikas: Eesti Palgauuring 2003, Fontes
