Palo: me ei hõlbusta odava tööjõu riiki laskmist, tippspetsialiste tervitame, sest neid meil endal ei jagu
Tööandjate spidomeetris esitatud hinnangute valguses sooviksin rõhutada, et tänane valitsus vaatab pikemaajaliselt ette, tegeledes majanduse ees seisvate probleemide põhjuste lahendamisega, kommenteeris ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo tööandjate kriitikat valitsuse suunal.
Järgneb Urve Palo kommentaar:
Nimelt, Eesti majanduse väljakutseks on tunduvalt väiksem ettevõtete akumuleeritud kapital töötaja kohta kui võrrelda Soome ja Rootsiga, ning madal tootlikkus - tööstuse lisandväärtus jääb 54% tasemele EL-i keskmisest. Niisamuti on Eesti tööstussektori panus SKP-sse 15,4% ning hõivatute arv 18%, mis viitab suhteliselt kõrgele tööjõumahukusele ja madalale efektiivsusele.
Et liikuda kõrgema kapitalimahukusega ettevõtluse ning kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste pakkumise suunas, aitab riik kaasa ettevõtte arenguprogrammiga, erinevate finantsinstrumentide pakkumisega, peagi avatava tööstusettevõtete digitaliseerimise analüüsi meetmega kui ka toetustega ressursitõhususe ja tootearenduse vallas. Lisaks oleme järk-järgult leevendanud tööjõu kaasamist välismaalt ning tõime käesoleval aastal kvoodi alt välja tippspetsialistid, keda just kapitalimahukas tööstus vajab. Tõsi, tippspetsialistile tuleb ka kahekordset Eesti keskmist palka maksta. Siinkohal tulebki ümber lükata väide, et valitsus ei ole hõlbustanud välisspetsialistide kaasamist.
Tippspetsialistide toomisele takistusi pole
Vastupidi. Lihtsalt hõlbustatud ei ole odava tööjõu riiki laskmist. Küll aga pole täna mingeid regulatiivseid takistusi, et tuua Eestisse tippspetsialiste, keda meil endil ei jagu. Tuletan ka meelde, et juba varasemalt on kvoodi alt välja tõstetud IT-sektori ja idufirmade töötajad. Kõigi astutud sammudega on valitsuse eesmärgiks aidata ja motiveerida ettevõtteid tegema järgmist kvalitatiivset hüpet ja seeläbi eemalduda odava tööjõu põhisest ärimudelist.
Võõrtööjõust olulisem on siinse potentsiaali kasutamine
Seega on riik astunud samme, et tööturule lisanduks aina enam kõrgelt kvalifitseeritud ja tasustatud töötajaid, kes on võimelised panustama innovatsiooni ning kes oleksid ka kõrgema ostujõuga ning seeläbi panustaks sisenõudlusesse. Majandusarengu seisukohast ongi inimeste oskuste tase ja nende pidev arendamine võtmetähtsusega. Võõrtööjõu debati valguses pean palju olulisemaks kohapeal olemasoleva ressursi ja potentsiaali ärakasutamist ning arendamist. Seetõttu, tegelemaks kvalifitseeritud tööjõupuuduse probleemiga, on riiklikke investeeringuid suunatud läbi erinevate ministeeriumide haridusse laiemalt kui ka kitsamalt täiend- ja ümberõppesse tööturul vajaminevate kompetentside omandamiseks.
