Palo rakendas välisinvestori valimislubaduse ette: üürimajade programm aitas Pärnusse vineeritehase tuua
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo kurtis sotsiaalmeedias teise kvartali majanduskasvu uudist kommenteerides, et tema ei mõista, miks kriitikud ütlevad, et niigi heas hoos majandust ei peaks riik omapoolsete investeeringutega aitama. Nimelt on küpseks saanud Palo plaan eraldada kolme aasta jooksul jagada kohalikele omavalitsustele Kredexi abiga ca 60 miljonit eurot, et aidata KOV-idel ehitada riigi toel üürielamuid.
"Ma ei saa aru, kuidas peaks need 20 miljonit eurot, mida riik investeerib alates järgmisest aastast omavalituste elamufondi arendamisse, ajama pilli lõhki? Tõsi, sellele lisandub teine 20 miljonit omavalitsuste poolt, kuid ka kokku 40 miljonit aastas lisaraha elamufondi on pisku võrreldes Eesti ehitusmahtudega tervikuna: ainuüksi teise kvartali ehitusmaht oli sel aastal 627 miljoni eurot," kirjutas Palo sotsiaalmeedias.
Olematute otsuste positiivne mõju
Alles algava programmi juba positiivseks mõjuks sidus Palo Pärnusse kerkiva vineeritehase, mille rajamiseks Soome metsanduskontsern Metsä investeerib 55 miljonit eurot. "Näiteks hiljuti Pärnus nurgakivi saanud uue vineeritehase investeerimisotsuse juures mängis investoritele otsuse tegemisel positiivset rolli ka teadmine, et kohalik omavalitsus koostöös riigiga on valmis sinna kaasaegse korterelamu rajama. Tänu sellele otsusele investeeritakse nüüd Pärnusse 55 miljonit eurot ja luuakse 200 töökohta," kirjutab Palo. Minister rõhutas ka Ärilehe täpsustavatele küsimustele vastates, et kindlasti pole riikliku programmi olemasolu ainuke põhjus, ent üks toetavatest põhjustest investeeringu siia toomisel.
"Asjaolu, et ettevõte, kes peab leidma 200 uut töötajat, saab arvestada, et kohalik omavalitsus aitab lahendada nende inimeste elukoha leidmisega tekkivaid muresid, on oluline faktor paljude hulgas. Selge on see, et sellise hulga inimeste leidmine tähendab seda, et paljud neist tuleb kohale meelitada piirkondadest, kus töökäsi üle. Veelkord, ma ei öelnud postituses, et „tänu" üürielamute programmile investeeritakse 55 miljonit Pärnu lähedale, vaid, et tänu investeerimisotsusele tervikuna, selline tehas rajatakse ja investeerimisotsuse tegemisel mängis muuhulgas positiivset rolli ka elamuprogrammi olemasolu," rõhutas Palo.
Soomlased ise on tehase asukohavalikut põhjendanud pigem tööjõukulude ja soodsa asukohaga, lisaks sai Metsä EAS-ilt 2 miljonit eurot suurinvestori toetust ning kiidetud on ka kiiret asjaajamist.
Kas poliitika või riigi toetus?
Ajakirjaniku küsimusele, et miks on ministril vaja suurt välisinvestorit segada poliitiliselt "laetud" ja siseriiklikult vastuolulisi seisukohti tekitavasse teemasse, vastas Urve Palo omakorda küsimusega. "Sooviksin küsida, et kuidas on riigipoolne omavalitsuste elamufondi parandamise toetamine „poliitiliselt laetud"?"
Siinkohal tasub meenutada, et üürimajadele on vastu olnud paljud nimekad kinnisvaraarendajad, mitmete erakondade poliitikud (eesotsas reformierakondlastega) ning üldisemalt riigi laiahaardeliste investeerimisplaanide kritiseerijad. Olgu ka öeldud, et vineeritehas valmib aga juba järgmiseks aastaks samaks ajaks, kuid Kredexi kaudu jagatavate toetuste taotlusi saab hakata sisse andma alles selle aasta lõpul.
Pärnu linnapea: üürimajad leevendaksid Pärnus üürihindade ebastabiilsust
Pärnu linnapea Romek Kosenkranius ütles Ärilehele, et on tõepoolest huvitatud riigi toetusega munitsipaalmajade ehitamisest, arvestades Pärnu eripära. "Probleem ei ole niivõrd selles, et ei ehitata - erasektor ju ehitab Pärnus kortermaju - kui selles, et paljudele inimestele ei ole need kättesaadavad. Probleem on Pärnu eripäras, kus üürikorterit saab täiesti normaalse hinnaga üürida septembrikuust maikuuni, kuid suvel küsitakse üüriturul korteri eest 1000+ eurot kuus ja see on paljudele üle jõu käiv," selgitas Kosenkranius.
"Seetõttu on minu mõte ja toetus ideele, et ehitada Pärnus linna poolt üürikortereid, mis üüritakse välja aastaringselt n-ö. stabiilse turuhinnaga ehk kui mingis piirkonnas korteri üür on näiteks sügisest-kevadeni 300 eurot/kuus, siis üüritaks linna poolt rajatud korterit välja 12 kuud selle sama hinnaga ja suveks ei kerkiks Pärnus puhkajate survel hind 4-5 kordseks."
Siiski rõhutas ta, et kindlamaid plaane veel pole.
"Olen seda mõtet toetamas tingimusel, et riik paneb 50% kortermaja ehitusmaksumusest. Oleme sama teinud viimati 2012. aastal kui ehitasime Räämale kortermaja (maksis 830 000 eurot) ja sellest 50% kuludest kaeti Kredexist. Täna veel vara rääkida, kuhu ja mis hinnaga üüritakse, see selgub peale seda, kui riik meetme tingimused välja kuulutab."
