Palo vs Michal: kas riigil on vaja valdusfirmat?
Eile oli Riigikogus vaba mikrofon, kus majandus- ja taristuminister Kristen Michal vastas arupärimisele riigi valudsifrima loomise kohta. Täiendava juhtimistasandi (valdusettevõtte) loomisel on mitu eesmärki, seletas ta.
„Eelkõige on see võimalus Eesti kui kaubakoridori sihipäraselt koordineeritult ning konkurentsivõimelisemalt müüa koostöös kõigi huvitatud turuosalistega,“ rääkis Michal. „Sama oluline on tugevam finantsjuhtimine ja finantspositsioonid läbi valdusettevõtte ning riigivara kulutõhusama opereerimise. Samuti on väga oluline parem kontroll ettevõtete vara ja otsuste üle. Selleks tsentraliseeritakse ühe olulise funktsioonina valdusettevõtte tasandile sisekontrolliauditi süsteem. Nii tekib strateegilisel tasandil parem võimalus püstitada eesmärk ettevõtetele ning nende täitmist ka kontrollida. Kontrollisüsteemi ülesehitamisel jälgitakse kontsernis nn kolme kaitseliini mudelit: riskiomanik, riskijuht ja siseaudiitor. Siseauditi üksuse viimine emaettevõtte nõukogu juhtimise alla loob eeldused organisatsioonis suuremaks sõltumatuseks ja objektiivsuseks, annab kõrgemale juhtorganile ehk emaettevõtte nõukogule või auditikomiteele kõikehõlmava kindlustunde, et ettevõtte valitsemine, riskijuhtimine ja sisekontroll on mõjusad, kontrollides esimese ja teise kaitseliini riskijuhtimise kontrollialaste eesmärkide saavutamise meetodite mõjusust. See sõltumatuse tase ei ole teisele kaitseliinile üksi kättesaadav. Avaliku võimu teostajale, näiteks ministrile riigiosaluse valitsejana, säilib pädevus nimetada valdusettevõtte nõukogu ning anda siduvaid korraldusi läbi valdusettevõtte nõukogu.“
„Vajadusest riigiettevõtete juhtimise põhimõtteid üle vaadata on räägitud aastaid. Ja sel suvel võeti lõpuks vastu kaua küpsenud riigiettevõtete juhtimise põhimõtteid kirjeldav nn valge raamat. Kuid erinevalt valgest raamatust ei ole rohelist teed saanud majandus- ja taristuministri plaan luua holdingfirma majandusministeeriumi allasutuste peale,“ rääkis Urve Palo. „Ja hea on! Räägin lähemalt, miks ma leian kolmel põhjusel, et on väga hea, et seda plaani ei ole heaks kiidetud, ja loodan väga, et seda ei tehta ka.“
„Esiteks, välja tuli plaan luua transpordisektori ettevõtete ja ministeeriumi vahele veel üks juhtimistasand valdusettevõtte, holdingu näol. Holdingettevõte loomine aga lisab juhtimistasandeid, mitte ei vähenda neid. Iga juhtimistasand, mis juurde luuakse, loob omakorda juurde nn pimedaid nurki, suurendab võimalust hämada ning vastutusest kõrvale hiilida,“ ütles Palo. „OECD arvates riigiettevõtete loomulikuks probleemiks on juhtimistasandite paljusus – juhatus, nõukogu, ministeerium, valitsus, Riigikogu –, mida pigem tuleks minimeerida ja mitte soodustada. Juhtimistasandite lisamine, võimalikud konsolideerimised jne, vastupidiselt vähendavad läbipaistvust ning raskendavad valdkonnapõhiliselt strateegiliste ülesannete püstitamist ja nende täitmise jälgimist. Majandusministeeriumi haldusalas olevate erinevate valdkondadega tegelevate ettevõtete ühe mütsi alla viimine tähendaks piltlikult öeldes seda, et viime ühe halduse alla näiteks teatrid, haiglad ja koolimajad. Võimalik saada kulusääst on olematu. Holdingu loomisega kulud aga pigem kasvavad.“
„Tõsiselt võiks kaaluda riigi laevastiku ühe mütsi alla viimist,“ jätkas ta. „Siin on tegu ikkagi ühes sektoris tegutsevate ettevõtetega, mille kesksem juhtimine võiks tagada nii kokkuhoidu kui ka äriedu. Selleks aga, et toetada riigiettevõtete paremat koostööd, ei ole vaja juurde luua kõrgel ja kaugel asuvat holdingut. Muide, Eesti Raudtee ja Tallinna Sadam teevad koostööd ka täna ja on ka varem teinud. Kuid kindlasti saab seda ka parandada. See võiks olla küll Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vastava valdkonna ametnike ja ministri töö oma haldusalas olevaid ettevõtteid koostööle ärgitada.“
„Teiseks, kuigi ma möönan, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis on ettevõtete juhtimine alakorraldatud ja see on olnud pikaajalisem probleem, ei peaks lahenduseks olema vastutusest eemaletõmbumine. Ehk siis keskseks probleemiks on küsimus avalikust vastutusest,“ lausus Palo. „Strateegilise juhtimise võimekus tuleb luua ministeeriumis nii, et talle jääb nii võimalus mõjutada ettevõtte strateegiliste otsuste tegemisel kui ka poliitiline vastutus. Valdusettevõtte loomisega saab aga minister delegeerida endalt ära ka selle vähese sisulise vastutuse, mis tal täna avalikkuse silmis on, ning edaspidi iga transpordiettevõtte fiasko korral näpuga näidata holdingu juhatuse suunas, jäädes alati ise puu otsa, ükskõik kui suur pauk käib. Kuna holding peab pakutava plaani kohaselt olema just see viimane kaitseliin äririskide hindamisel ja juhtimisel, siis ministrile ja ministeeriumi ametnikele ei jää mingit rolli avalikkuse jaoks olulise vastutuse kandmisel. Minister on vaid valdusettevõtte omaniku esindaja ning kuna holding omakorda haldab vaid osalusi ja mingeid äriprotsesse seal ei ole, siis edaspidi minister ei korralda mingilgi määral tegelikult kasumit teenivate äriühingute omanikupoliitikat. Ja mis seal salata, holdingu varjus saab ka ette valmistada ja läbi viia riigiettevõtete erastamisi nii, et hiljem justkui vastutajat polegi.“
„Kolmandaks. Argument, et holdingu loomine suurendab riigiettevõtete läbipaistvust ja parandab sisekontrolli tööd, jääb ausalt öeldes arusaamatuks,“ ütles Palo. „Kui ministril on etteheiteid mingi asutuse sisekontrollile, kes reeglina raporteerib nõukogu juurde moodustatud auditkomiteele, siis tuleks need selgelt välja öelda. Ajad, mil sisekontroll allus ettevõtte juhatusele või tegevjuhile, on juba aastaid möödas. Sisekontrolli viimine piltlikult öeldes korrusmaja esimeselt korruselt sama maja ülemisele korrusele küll usaldusväärsust juurde ei loo. Selliste argumentidega, et holdingu juhatuse juures asuv sisekontroll hakkab tõhusalt kontrollima allasutusi, aga holdingu ehitamist muuseas põhjendatakse. Siin võiks pigem kaaluda riigiettevõtete välise sisekontrolliüksuse loomist, on see siis Rahandusministeeriumi, valdkondliku ministeeriumi või Riigikontrolli juurde. Näiteks Kultuuriministeeriumis on olemas oma haldusala üle sisekontrolli teostav osakond ja elu on näidanud, et see töö on ennast õigustanud. Võib-olla võiks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium sellest näitest eeskuju võtta.“
„Samas tuleb tunnistada ja selge on ka see, et Tallinna Sadama taolist altkäemaksujuhtumit ei suuda üks sisekontroll tuvastada ja lõputut kontrollidele kontrollide pealepanemist ükski riik ka kinni maksta,“ jätkas ta. „Kuritegude avastamise töö jääb ka edaspidi ikkagi vastavate ja juba loodud organite kompetentsi. Kristen Michali transpordiettevõtete konsolideerimise tänane plaan meenutab mulle kangesti näilist tegevust efektiivsuse ja kontrolli tõhustamise sildi all, tegelikkuses aga kannab risti vastupidist eesmärki.“
Michal ütles, et holdingfirma tegemisega säästetaks konservatiivselt 9–14 miljonit eurot.
„Kui te ütlete, et maksumaksjal on raha jalaga segada ja seda ei ole vaja teha, siis on teine lugu,“ ütles Michal. „Mina arvan, et on.“
„Urve Palo, minu eelkäija esitas palju erinevaid väiteid. Mõned ma siiski korrigeerin ära, et need ei jääks kõlama. Esiteks väide, et tegemist on MKM-i allasutusega. Need ei ole allasutused. Eraõiguslik äriühing on midagi muud kui allasutus,“ ütles Michal. „Juhtimistasand annab kindlasti tulu, annab strateegilise vaate ja nagu ma nimetasin, 9–14 miljonit konservatiivselt hinnates. Urve Palo nimetab OECD mudeleid, siis see mudel, mida sotsiaaldemokraat Urve Palo kirjeldab, on Leedu mudel. OECD on öelnud, et see on väga halb näide. Meie kirjeldatav kontsernimudel sarnaneb paljude kontsernidega, suurte kontsernidega Eesti sees, rahvusvaheliselt ja samamoodi kontrollimehhanismid on neile sarnased ja Riigikontrolliga läbi arutatud, selgelt paremad kui see sama sotsiaaldemokraatlik idee Leedu mudelist.“
