Kuna eelnõu jõudis kaubandus-tööstuskojani alles reedel siis seega ei rutta Palts väitma, et kõik, mis kirja saanud on üdini halb või vastupidi, hiilgavalt positiivne.

"Kui maksuhaldurile on vaja õiguseid juurde anda ja selleks tuleb seadust muuta, siis peab see olema väga selgelt ja mõjuvalt põhjendatud. On ilmselge, et õigusriigis kehtivad teatud põhimõtted, millest üle ei tohi astuda ning avaliku võimu sekkumine eraelulisse sfääri peab olema väga täpselt paigas," kommenteeris Palts Ärilehele.

Paltsi sõnul peab ka ettevõtjaile peab olema garanteeritud kindlus, et keegi nende järele pidevalt ei luura või neid lubamatult ei jälgi. "Privaatsus on tänapäeval väga õrn ja oluline teema. Kui ettevõtjail või ükskõik kellel meist tekib kahtlus, et nende kohta käivaid andmeid kogutakse kergekäeliselt või kellegi põhjendamatu huvi pärast, siis mõjub see negatiivselt usalduse suhtes, mida kodanikud oma riigi vastu peaksid omama," leiab Palts. 

Seda usaldust tuleb Paltsi sõnul tugevdada ning seepärast peavadki mängureeglid olema paigas ja täitevvõimule antavad õigused põhjendatud ja õiguste riive lubatud vaid siis, kui on selleks olemas ülekaalukas avalik huvi – näiteks suuremahuliste maksupettuste toimepaneku vältimiseks.

Vaadates kiiresti läbi eelnõus esile toodud sätted, mis puudutavad maksuhalduri õiguseid (näiteks viia läbi vaatlust), ei saa Paltsi hinnangul öelda, et tegemist oleks selliste muudatustega, mis suuremat sorti paanikaks põhjust annaksid. 

Ametnik ei või vaatluse ajal sooritada läbiotsimist, ei või avada lukustatud ruume ega siseneda eluruumi selles elavate isikute tahte vastaselt (ka siis mitte, kui eluruumi kasutatakse ka ettevõtluseks). Vaatlusest on maksuamet kohustatud ka ette teatama ning seda saab ta läbi viia üksnes tavapärasel tööajal.

"Seega, suletud uksi lahti ei murta ja midagi salaja ei tohi toimuda. Kuid eks küsimus on põhimõttelisem – kas ja milleks on õiguseid tänasega võrreldes üldse juurde vaja ja kas on praktikas esinenud olukordi, kus on olnud selleks selget vajadust? Kas mõni oluline maksupettus on jäänud avastamata seetõttu, et neid õiguseid ei ole olnud," loodab Palts, et kõik need vastused seletuskirjast ka selguvad.

Lisakohustused sideettevõtjatele

Palts lisab, et eelnõus on aga ka teisi muudatusi, millest üks, riigile tasutud maksude kohta maksuameti poolt kvartaalselt avaldatava andmestiku täiendamine, on kindlasti selline, mis aitab kaasa ausama ettevõtluskeskkonna saavutamisele, ilma, et nõuaks ettevõtjalt või riigilt täiendavaid samme või kulutusi või riivaks kellegi õiguseid. "Seda kindlasti toetame," kinnitas ta. 

Üks potentsiaalselt problemaatiline muudatus, mida eelnõus kavandatakse, puudutab aga Paltsi hinnangul sideettevõtjaile pandavat kohustust anda maksuhaldurile oma klientide kohta infot.  See võib tõenäoliselt tuua juurde tööd valdkonna ettevõtjaile ning seega tuleks Paltsi hinnangul kindlasti kaaluda, kas lisanduvad kohustused on põhjendatud. 

"Miks peaks sideettevõtja, kui maksumenetluses kõrvaline isik, kandma kulutusi, kui võimalik maksupettur ei soovi maksuametiga koostööd teha? Kellelegi teisele kohustuste panemine seetõttu, et mõni isik neid ise ei soovi täita, või hoidub  maksuhalduriga koostööst, ei ole kindlasti õige," nendib ta.

Täpsema tagasiside annab koda ministeeriumile augustis, pärast seda kui on saanud eelnõud põhjalikult analüüsida ja oma liikmete arvamust küsida.