Finantsgrupi tegevus selgus õigusbüroost Mossack Fonseca lekkinud dokumentidest, mis nüüd on tuntud Panama paberite nime all. Nimelt paljastas leke, et Nordea Luxembourgi üksus viis aastatel 2004-2014 oma kliente kokku ligi 400 maksuparadiisides nagu Panama ja Briti Neitsisaared asuva firmaga.

Nordea Luxembourgi kontor tegeleb eelkõige varade haldusega keskenduses just väga jõukatele isikutele. Lekkinud dokumentide järgi on Nordea vahendanud maksuparadiisifirmade ja väga rikaste Balti- ja Põhjamaade inimeste vahelisi tehinguid.

Nordea Luxembourgi ja Nordea Private Banki direktor Thorben Sanders sõnas, et enne 2009. aastat pank ei kontrollinudki seda, kas kliendid kasutavad panka maksudest kõrvale hiilimiseks või mitte.
„2009. aasta lõpus otsustasime, et panka ei tohi enam maksudest kõrvale hiilimiseks kasutada,“ sõnas Sanders. „Tahame aidata oma klientidel makse maksta. Enne 2009. aastat ei olnud me oma rolli selles defineerinud. See oli täielikus kooskõlas finantssektori reeglite ja meie enda praktikatega.“

Lekkinud dokumentide uurimine tõi ilmavalgele ka kurioosse juhtumi, mille järgi oli üks Mossack Fonseca reatöötaja Vianca Scott registeeritud Nordea maksuparadiisifirma juhiks ning allkirjastas nii firma dokumente koguni kaheksa aasta jooksul pärast oma surma. Nimelt suri Scott 2005. aastal, kuid temaga seotud dokumendid palus Nordea eemaldada ja asendada alles 2012. aastal.

„See kõlab nagu viga,“ tõdes Sanders ja kinnitas, et pank on oma käitumiskoodeksit järginud.

Nordea kommunikatsioonijuhi Anni Hiekkaneni sõnul ei avaldanud off-shore firma juhi surm mingit praktilist mõju panga tegevusele, sest tavaliselt on Panama firmadel viis juhti, kes saavad vajadusel üksteist asendada.