StrongPointi Eesti haru juhi Priit Petersoni sõnul on Eesti kauplejad vaid sel aastal investeerinud erinevatesse nutikatesse kaubandustehnoloogiatesse hinnanguliselt 2 miljonit eurot, mis on märkimisväärselt suurem maht kui varasematel aastatel. See on oluline suund, kuna Eesti on juba mõnda aega olnud Baltikumis nutikate kaubandustehnoloogiate kasutuselevõtu poolest eesrinnas, kuid sellele vaatamata on antud tehnoloogiatesse investeerimine vaid suurenenud. Näiteks paigaldas StrongPoint möödunud aastal Keila Tarbijate Ühistu kauplusesse näotuvastusel toimiva iseteeninduskassa ja tubakatoodete ostmiseks mõeldud automaadi.

„Pandeemia mõju kaubandussektori iseteenindusvõimalustele on olnud umbes sarnane kodukontoris töötamisega. See on ümber veennud palju kahtlejaid. Kui enne viiruselaineid paljud iseteeninduskassasid ei kasutanud, siis viirus suunas neid otsima ostlemisvõimalusi, millega saab inimestevahelisi kontakte vältida ning järsku avastati, et tegelikult on tegu üsna mugava võimalusega ostude sooritamiseks. Sama näeme kodukontoriga. Kindlasti on paljud praegusel ajal leidnud, et ka distantsilt töötades saab asjad kenasti tehtud," sõnas Peterson.

Lisaks iseteeninduskassadele on Petersoni sõnul paljud enda jaoks avastanud ka kauplejate e-poed ning leidnud, et ka toidu koju tellimine võib olla väga mugav lahendus, millega saab vajalikud asjad kätte, aga kokku puutuma ei pea sisuliselt kellegagi.

Priit Peterson

Samuti on pandeemia suurendanud ka teiste poodlemisega seotud lahenduste populaarsust, mis aitavad kontakti vältida. Näiteks teatas Eesti Pank alles hiljuti, et pandeemia andis rohkelt hoogu juurde kontaktivabadele maksetele ja olulist rolli selle juures mängis ka viipemaksete limiidi tõstmine 50 euro juurde.

Iseteeninduslahendused jäävad populaarseks

Praegusele järsule iseteeninduslahenduste ja kontaktivabade võimaluste populaarsusele vaatamata kasvab nende kasutus Petersoni sõnul ka tulevikus, kuna nüüd on paljud inimesed leidnud, et niimoodi saab poodlemise enda jaoks palju mugavamaks teha. Pigem näeme me tulevikus veel enam erinevaid uuenduslikke viise, kuidas inimesed poodides otste sooritavad.

„Näiteks hakkasime me ise Eestis hiljuti pakkuma nutikat ostukäru, kuhu on skannija ja kaal juba sisse ehitatud. See tähendab, et poodi mineja ei pea lisaks kärule mingist konsoolist endale eraldi pulti võtma, vaid piisab lihtsalt kärust. Lisaks sellele hakkame edaspidi ilmselt palju rohkem iseteeninduslahendusi nägema ka muudes poodides kui toidukauplustes. Juba praegu leiab neid Eestis näiteks tanklates või kioskites. Samuti liiguvad need tehnoloogiad nüüd aina enam väiksematesse Eesti piirkondadesse, et kõigil oleks võimalus uusi tehnoloogiaid kasutada," ütles Peterson.

Veel kaugemas tulevikus hakkame me Petersoni sõnul poodides aina enam roboteid kohtama. Kui praegu kasutatakse neid mõningal määral koristustöödeks ja lihtsamateks ülesanneteks, siis tulevikus suudavad robotid ka kaupa välja panna ja laos askeldada, mis aitab kauplejatel protsesse kõvasti optimeerida.