Pane muld küpsema kompostikasti


Isetehtud kompostikast aianurgas lahendab pideva toidujäätmete probleemi.

Kompostikasti kokkupanekuks sobib peaaegu iga majapidamisest kättesaadav materjal. Ega peamine pole ju teaduslikult superhead mulda toota, vaid niidetud rohi ja muu taimne/köögine praht kuhugi ära sokutada. Eks kompostimulda läheb pärast aias ju alati tarvis.

Üks võimalus on teha kompostikast näiteks majaehitusest üle jäänud voodrilaudadest. Asjatundjad soovitavad tuhande-ruutmeetrise aia kohta tuhat liitrit jäätmeid mahutavat kasti. Meie kasti mõõdud on 150 x 150 x 150 sentimeetrit. Suuruse tingis kasti asukoht ja ka sodi tekkimise hulga kogemus.

Põhjatu kast

Kast ise on äärmiselt lihtne. Neli posti maasse ja lauad külge. Postiaugud kaevasime umbes poolemeetrised, et talvine külm kasti paigast ära ei tõstaks. Postiaugud tuleb kive ja liiva täis toppida ning hoolikalt kinni tampida.

Kasti küljelauad naelutasime postide külge ja värvisime, enne kui kogu kupatuse külghaaval paika tõstsime. Värvimiseks kõlbab igasugune puidukaitsevärv.

Kaks külge paigas, jäi üle tagumise külje lauad kinni naelutada – need värvisime kohapeal. Et tegu oli käepäraste punnlaudadega, said küljed üsna tihedad. Soovituslik laudade vahe on koguni neli sentimeetrit. Põhja kompostikastil pole, sest muidu ei pääse vihmaussid, mullakakandid, sajajalgsed ja muud mutukad tulevasele kompostile ligi seda peenestama.

Õhk pääseb kompostini alt – esimeste laudade ja maa vahele on jäetud ruumi. Nüüd on aega sel moorida seal küll.

Kasti esimene külg on lahtivõetav, et hiljem valmis kompostimuld kätte saada.

Valmis mulda võib altpoolt koukima hakata juba aasta pärast, muidugi tuleb see läbi sõeluda (kas või käte vahel peenestada), et tükke sisse ei jääks, ja veel lõplikult valmimata kompost välja nokkida.

Kaan peale

Teadlikumad inimesed teevad mitmeosalise kompostikasti, kus iga aasta jaoks on oma lahter. Siis on kogu kupatus ühes lahtris ühel ajal ikka valmis. Aga see pole hädavajalik. 

Kasti katmine on maitse asi. Kui on palju toidujäätmeid, võib see vajalikuks osutuda, et ei haiseks. Viksim perenaine aga ei pelga vaeva supipõhjale peotäit rohtu peale visata – ja asi tahe!

Muidugi, kui ümbruskonnas on liikvel palju koduloomi, kes hunnikust paremaid palu välja õngitsemas käivad, on mõistlik kast siiski kinni katta. Selleks sobib nii koormakate kui ka korralikult ehitatud hingedel avanev kaas. Kui on käepärast tükk majaehitusest üle jäänud katusekattematerjali, läheb seegi asja ette.

Kompost

Kompostimiseks sobivad:

•• Puu- ja köögiviljade ning muude taimede koored ja lehed;

•• kohvi- ja teepaks koos filterpaberiga;

•• muud toidujäätmed, suuremad tükid tuleks eelnevalt peenendada;

•• majapidamispaber ja salvrätid;

•• toalillemuld ja aia hooldamisel tekkivad jäätmed;

•• koduloomade pidamisel tekkivad koristusjäätmed.

Kompostimiseks ei sobi:

•• tuhk ja lubi, sest kompost muutub liiga leeliseliseks;

•• suitsukonid ja tolmuimeja tolmukotid;

•• klaas ja metall;

•• kilekotid ja piimapakid;

•• kunstkiust riie, nahk ja kummist tooted;

•• muud jäätmed, mis ei lagune või saastavad komposti.

Kompostimise juures tuleb silmas pidada

•• Kui valmiv kompost on külm ja lõhnab, on see liiga tihe ja/või liiga märg.

•• Sega jäätmete hulka jämedamat lisaainet, siis kaob halb lõhn ja jäätmed soojenevad.

•• Kui valmiv kompost on liiga soe ja õhus on ammoniaagi lõhna, on komposteerumine liiga intensiivne. Sega jäätmete hulka lisaainet.

•• Kui kompost on külm ja pole tunda ka lõhna, võib see olla liiga kuiv, selles võib olla liiga vähe lämmastikku sisaldavaid jäätmeid või on kompost juba valmis.

•• Kasta kuivad jäätmed üle sooja vee väikeste kogustega nii, et vesi imbuks jäätmetesse.

Allikas: Tallinna ja Helsingi keskkonnaameti koostöös valminud juhend “Kompostimine väikemajapidamistes”