Hiina pangandusreguleerija Li Jianhua sõna otseses mõttes töötas end surnuks. Pärast 26 aastat raju töötamist suri 48-aastane mees siis, kui püüdis üht aruannet lõpetada enne päikesetõusu.

Mikroblogikeskkond Weibo on täis inimeste jutte sellest, kuidas nende endi või sõprade-tuttavate stressirohked elud on lõppenud surmaga. Nii on juhtunud 24-aastase Ogilvy Public Relations Worldwide'i töötajaga kui ka 25-aastase PricewaterhouseCoopers'i audiitoriga.

„Mis kasu on ületundide tegemisest, kui sa võid end surnuks töötada?" küsis üks Weibo kommentaator, kes kritiseeris seda, et tema ülemus oli oma töötajaile öelnud, et need veedaksid tööl rohkem aega.

„Hiina on endiselt kasvava majandusega riik ning endiselt on inimestel see arusaam, et ületöötamine on edu alus," ütles Tokyo ülikooli Aasia uuringute juht Jeff Kingston. „Nad ei ole veel jõudnud Jaapani tõdemuseni normide ja väärtuste osas," lisas ta.

Jaapan oli aastakümneid enda surnukstöötamise peamine keskus. Seal on surm ületöötamise tõttu saanud lausa omaette sõna - karoshi.

20. juunil võttis Jaapani parlament vastu seaduse, mis teeb võimalikuks luua „karoshi" uurimiseks võimalusi, programme ettevõtetele ning tugikeskusi töötajaile. Valitsus maksis 2012. aastal 813 perele kompensatsiooni. Nad suutsid tõestada, et on seos pereliikme surma ja ületöötamise vahel. Neist 93 olid enesetapud.

Tegelikud numbrid on aga suuremad. 2013. aastal suri tööga seotud enesetappude tõttu Jaapanis üle 2000 inimese.

Hiinaski on surm ületöötamise tõttu saanud oma sõna - gualaosi.

Chinese Times andis teada, et 40-aastase naise perekond sai kompensatsiooni, kui kohus otsustas, et surmava infarkti sai naine tööalaste sõnumite saatmise tõttu. Ta tegi seda hilisõhtul.

„Varem või hiljem esitab keegi küsimuse - miks nii paljud noored end tööga üle koormavad? Miks me seda endaga teeme?" arvas Geoffrey Crothall Hong-Kongis asuvast tööjuristide grupist China Labour Bulletin.