Erinevalt koolitajatest, kes edastavad maksumaksja tehtud kulud ise vaikimisi maksuametile, nõuavad pangad oma kliendilt nõusolekut tema intressiandmete edastamiseks pangale. See info on nähtav ja maksuametile vahendatav üksnes arvutist panka logides, ent üksnes telefoni- ja tahvliäppide kaudu internetti kasutav nutipõlvkonnani see info ei jõuagi.

Maksu- ja tolliamet (MTA) kinnitusel olukorda, kus inimene peab ise oma andmeid tuludeklaratsioonil maksuvabastuse kasutuselevõtmiseks uuendama, saab tekkida ainult eluasemelaenu intresside puhul, kui inimene on enne deklaratsiooni täitma asumist jätnud pangast intresside andmed saatmata, mistõttu selle olukorra vältimiseks tuleks deklareerimist otsast peale alustada.

"Pooltele inimestel kuvame me n-ö ühe-kliki vaate. Ülejäänud ei saa seda vaadet, kuna peavad midagi juurde täitma, näiteks kõik ettevõtlustulu teeninud isikud ja FIE-d, investeerimiskonto kasutajad, aktsiamüügi või metsamüügi tehinguid teinud inimesed," loetles MTA kommunikatsioonijuht Rainer Laurits.

Kui palju selliseid esmakordseid kodulaenuvõtjaid olla võib, kes jätavad teadmatusest intressid MTA-le edastamata, ei oska keegi öelda. Maksuamet näeb ainult neid andmeid, mis inimesed on neile ise juba edastanud, mistõttu neil puudub ülevaade, palju peaks selliseid deklaratsioone ootama. Pangad aga ütlevad, et ühest vastust sellele küsimusele pole, mistõttu ei saa sellist statistikat välja võtta.

"Kui kliendil on enam kui kaks kodulaenu, siis on kliendil vaba valik, milliselt osalt tasutud intressidelt ta tulumaksu tagasi küsib. Pank ei saa seda kliendi eest otsustada. Näiteks kui kliendil on mitu eluasemelaenu, siis pank ei tea, millise laenu eest ta intressi tagasi saab või tohib küsida," põhjendab SEB kommunikatsioonijuht Evelin Allas.