Pangad ei ütle, kui palju võlgnikke maksavad "surnud hobuse" eest
Eesti suurpangad on sel aastal pannud sundmüüki pooltuhat kodu, mille jaoks võetud pangalaenu pole inimesed enam maksta suutnud. Praeguses majandusolukorras on selge, et paljusid kortereid või maju pole võimalik müüa nii suure summa eest, et see kataks koduomaniku võetud laenusumma.
Pangad aga keelduvad ütlemast, kui palju korterilaenu võtjaid maksavad praegu surnud hobuse eest elik peavad pangale tasuma laenujääki korteri eest, mida neil enam pole. Samuti ei soovi pangad öelda, kui suur on keskmine pärast sundmüüke tasumisele kuuluv laenujääk.
„Kui tagatist ei õnnestu laenujäägi summas müüa, jääb kliendile tõepoolest kohustus üles, mille tagasimaksmise tingimused siis iga kord eraldi kokku lepitakse,“ möönis SEB panga äriarendusjuht Triin Messimas ja lisas, et müügiprotsess on lõpuni jõudnud vaid üksikutel juhtudel, kuna kinnisvaraturu olukorras kulub sundmüügis korteri või maja müügiks minimaalselt pool aastat.
Kui palju kliente maksavad praegu SEB-le laenu tagasi korteri eest, mida neil enam pole? „Kuna lõppenud sundmüüke on olnud väga vähe, on ka keeruline välja tuua, kui suur laenujääk keskmiselt üles jääb,“ jäi Messimas napisõnaliseks.
Pank võib võlgniku kodulaenu jäägi muuta tarbimislaenuks
Kidakeelseks jäi ka Swedbank. Näib, nagu poleks ka neil andmeid selle kohta, kas ja kui paljud kliendid sundmüügi järel veel laenu tagasi maksma peavad. „Sundmüüke on ette tulnud harva ning üldistust ei ole siin võimalik teha. Seni ei ole meie praktikas olnud palju juhtumeid, kus vara müügist oleks jääk üles jäänud,“ ütles Swedbanki eraisikute finantseerimise divisjoni juht Koit Semjonov ja ei täpsustanud, kui suur osa sundmüüke ei suuda katta laenusummat.
Kui laenujääk siiski üle jääb, mis edasi saab? „Siis vormistatakse laen ühe võimalusena ümber tarbimislaenuks või makstakse tagasi vastavalt lepingule, pikendatakse maksegraafikut või muud sarnast,“ selgitas Semjonov ja rõhutas, et kuna juhtumeid ei ole olnud palju ning kõik nad on erinevad, ei saa pank teha üldistust keskmise üles jääva laenujäägi kohta.
Täpset statistikat sundmüügijärgse laenumaksmise kohta ei soovi öelda ka Sampo pank. „Sundmüügid on niivõrd unikaalsed oma detailide poolest, et siin statistikat välja tuua ei saa,“ põhjendas Sampo panga personaal- ja jaepanganduse direktor Tõnu Vanajuur. „Võib esineda juhtumeid, kus peale õnnestunud sundmüüki jääb laenuvõtjal veel üles kohustus panga ees, samas võib sundmüük ka panga nõude katta. Seega vaatab pank iga juhtumit eraldi ning selliseid üldistusi ei pea me õigeks teha,“ lisas ta.
