Eesti Päevalehe poole pöördus Kersti (nimi muudetud – toim), kes hiljuti sõlmis Swedbankiga auto ostmiseks liisingulepingu. Uue auto ostmise puhul esitavad pangad koos liisingulepinguga enamasti ka eri kindlustusfirmade poliiside hinnapakkumised, mille vahel klient saab valida, ja kindlustusmaksed arvestatakse igakuise liisingumakse hulka. Kui aga soovitakse liisida kasutatud autot, nagu tegi Kersti, siis tuleb ise kindlustuse eest hoolitseda. Kersti ostis kohustusliku liikluskindlustuse ja kaskokindlustuse kahelt eri kindlustusfirmalt, et saada taskukohaseim hind.

Nüüd, mitu kuud hiljem, märkas aga Kersti internetipanga kaudu, et pank oli mitme kuu jooksul kontolt maha arvanud trahvi kindlustuse tegemata jätmise eest. Teave kindlustuse kohta oli pangani jõudnud, kasko kohta aga mitte.

Panka helistades selgus, et poliisi puudumisest teatav kiri on Kersti aadressile saadetud, kuid kätte polnud ta seda saanud. Kui Kersti palus kindlustusfirmal poliis edasi saata, teatati andmekaitse seadusele viidates, et neil seda õigust ei ole ja kliendil tuleb seda ise teha.

Swedbank Liising AS-i juhatuse esimehe Sven Jürgensoni sõnul saadab pank kliendile ka meeldetuletuskirja, kui poliis on puudu. Kui klient ei reageeri, saadetakse teinegi kiri, kus teatatakse ka, et pangal on õigus esitada trahviarve.

„Kui nüüd klient ka pärast kahte kirjalikku meeldetuletust oma kohustust ei täida, siis võib juhtuda, et klient saab trahviarve summas 1000 krooni,” märkis Jürgenson.