Pangad hiilivad seadusest kõrvale
Tegemist on nõudega, mis lisandus seoses Euroopa Liiduga liitumisega ja sisaldab endas nii intressi kui ka muid laenuga seotud kulutusi ja seda väljendatakse protsentides. Ehk teisisõnu, see on intressimäär, millega kliendil tuleb tegelikkuses laenu puhul arvestada. Nõue tuleneb reklaamiseadusest ja sellega seonduvast rahandusministri määrusest. Eestis seda nõuet valdavalt ei täideta.
Näiteks hiljuti reklaamis Ühispank oma uut laenutoodet intressiga 2,8 protsenti. Selle juures polnud toodud krediidi kulukuse määra. Samuti pole krediidi kulukuse määra toodud enamiku laenukontorite internetilehekülgedel, kus klientidele presenteeritakse hoopis segadust tekitavat ühe kuu intressimäära.
Finantsinspektsioon ütles krediidi kulukuse teemat kommenteerides, et asjaga tegeleb tarbijakaitseamet. “Oleme kindlasti seda meelt, et seadusi ja regulatsioone tuleb täita,” sõnas inspektsiooni pressiesindaja Livia Kulm.
Tarbijakaitseamet algatas möödunud nädala lõpus seaduse täitmise kontrollimiseks menetluse. Tulemused pole veel selgunud.
Ühispanga eralaenude arendusjuht Triin Messimas ütles, et seadust on raske täita. Tema sõnul on krediidi kulukuse määra märkimine laenureklaamis problemaatiline, sest iga laenu kulukuse määr sõltub väga paljudest teguritest, nagu laenupuhkuse rakendamine või tähtaeg. Ette antud valem on rakendatav vaid ülilihtsate skeemide puhul.
Lisaks leitakse krediidi kulukuse määr väga keeruka arvutusmetoodika abil, mistõttu on tavatarbijal võimatu kontrollida, kas väljareklaamitud number ikka on õige ja kuidas see on leitud, lisas Messimas. Tema sõnul on pangad pöördunud ettepanekuga töötada välja ja anda kõigile laenuandjatele teada ühtne krediidi kulukuse määra leidmise metoodika.
Hansapank on seaduse tõttu hoidunud oma reklaamides konkreetset intressinumbrit märkimast. Panga juriidilise osakonna juhataja Tiina Sepp ütles, et pangad hoiduvad nõutud määra reklaamidesse lisamast, sest see on põhjustanud klientides vaid segadust ega ole pakkunud lisaväärtust.
