SEB panga majandusanalüütiku Ruta Arumäe sõnul oli inflatsiooni aeglustumine aprillis ootuspärane.
"Üldises plaanis valitseb hinnastabiilsus, kuuga enamus hindu praktiliselt muutunud ei ole. On mõned üksikud valdkonnad, kus hindu on rohkem muudetud, mis on enamasti kuiselt tihti kõikuvad ja mitte püsivamalt kallinenud," kommenteeris Arumäe, selgitades, et mõned märtsis toimunud erakorralised hinnatõusud on aprillis taas tagasi pööratud.

"Hea uudis tarbijatele on see, et naftahinnad aprillis maailmas märgatavalt odavnesid ning osaliselt kajastub see ka aprillis Eesti kütusehindades ja väiksemates transpordikuludes. Ka eluasemekulutused pole enam edasi suurenenud pärast aasta alguse hüpet," märkis Arumäe.

Märtsiga võrreldes vähenes ka elektri hind. Elektrienergia hinnamuutust mõjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina sõnul muuhulgas CO2 kvoodi hind. „Viimastel aastatel on heitmekvootide hind oluliselt langenud ning tõenäoliselt langeb see veelgi, kuna Euroopa Komisjon ei saanud Euroopa Parlamendi toetust oma hiljutisele ettepanekule kõrvaldada ajutiselt müügilt osa heitmekvoodist vähendamaks nende ülepakkumist,“ selgitas ta.

Aasta alguse elektrihinna tõus on Arumäe sõnul siiski peamine asjaolu, mis aastainflatsiooni numbrit üleval hoiab. „Teine peamine kallineja on toit. Mõlemad on paraku vältimatud esmatarbekulutused ja mõjutavad kõiki tarbijaid, eriti väiksema sissetulekuga inimesi," lisas analüütik.

Kuigi toiduained panustavad hinnakasvu jätkuvalt olulise osa ning nende aastane hinnakasv püsib veidi üle 5%, on Mertsina sõnul viimasel paaril kuul märgata kasvu aeglustumist. „Toiduainete hinnakasvu aeglustumist toetab maailmaturu toidutoorme hindade vähenemine. Lähiajaks me maailmaturu toidutoorme hindade kasvu ei prognoosi,“ ütles ta.

Mertsina lisas, et kuigi tervishoiukulutused moodustavad tarbijahindade korvis tagasihoidliku osa, on nende panus viimastel kuudel märgatavalt kasvanud. Aastases võrdluses kasvasid tervishoiuga seotud hinnad üle 6%. Hinnakasvu üheks olulisemaks põhjuseks on aasta alguses kehtima hakanud kõrgem koduvisiidi ja ambulatoorse eriarstiabi visiidi- ja voodipäeva tasu.

Edasiseks ootavad analüütikud inflatsiooni suhtelist stabiilsust. „Tarbijate kindlustunde indikaator on viimastel kuudel järk-järgult paranenud ning samuti on aasta alguseks elektrihinna kallinemise ootuses kerkinud eesoleva aasta hinnakasvu kartus viimastel kuudel leevenenud. Välise hinnakasvu surve vähenemine kütuse ja toiduainete hindadele toetab inflatsioonitempo edasist aeglustumist lähikuudel,“ ütles Mertsina.

Aasta keskmiseks oodatav inflatsioon on Arumäe sõnul 3,3 protsenti.

Statistikaameti andmetel oli tarbijahinnaindeksi (THI) muutus aprillis võrreldes märtsiga miinus 0,1 protsenti ning võrreldes eelmise aasta aprilliga oli kasv 3,1 protsenti. Kaubad olid 2012. aasta aprilliga võrreldes 2,1 ja teenused 4,9 protsenti kallimad.