Pangad: lähiajal eksporditurgudel seisu paranemist oodata ei ole
"Eesti ekspordi kasvud on viimastel kuudel olnud väga kõikuvad, kuid trendina on näha ekspordi kasvude aeglustumist koos eksportturgude jahenemisega," ütles Arumäe BNS-ile.
"Viimase kolme kuu keskmine on märtsikuu seisuga nüüd esmakordselt viimase aasta jooksul taas negatiivseks pööranud. Kaks viimast kuud on eksport olnud languses, mis on juba veidi negatiivsem märk kui siiani olnud üksikute kuude kõikumised," märkis ta ja lisas, et lähiajal eksporditurgudel seisu paranemist oodata ei ole.
Peamine ekspordi languse vedur on Arumäe sõnul olnud kütuste eksport, aga ka ülejäänud eksport kuigipalju ei kasva. Suurim eksporditav kaubagrupp, masinad ja seadmed, näitab samuti võrreldes eelmiste kuudega nõrgenemist, märkis Arumäe.
Jõudsalt on Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina sõnul aga kasvanud elektrienergia eksport. "Märtsis kasvas elektrienergia toodang enam kui kolmandiku võrra, millesse panustas olulisel määral müük ekspordiks. Elektrienergia eksport Soome kasvas üle nelja korra ja Leetu pea kaks korda," märkis Mertsina.
Mertsina lisas, et kuigi töötleva tööstuse toodangu kasv on käesoleval aastal mõnevõrra kiirenenud, on selle müük välisturule oluliselt aeglustunud ning siseturule isegi vähenenud. "Seega toodavad paljud töötleva tööstuse etevõtted ebapiisava nõudluse tõttu üha rohkem lattu," nentis ta.
Märtsis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,01 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,12 miljardi euro eest, nii eksport kui ka import vähenesid mullu märtsiga võrreldes 6 protsenti.
Võrreldes veebruariga kasvas nii eksport kui ka import 5 protsenti, kusjuures tööpäevade arv oli mõlemas kuus võrdne. Kaubavahetuse puudujääk oli märtsis 116 miljonit eurot ning võrreldes 2012. aasta märtsiga see mõnevõrra vähenes.
