Kõik Eesti suuremad pangad kinnitavad, et laenule seatud tagatisvara realiseerimine on kõige viimane samm ja isegi sel juhul ei saa korteri või maja omanikuks pank, kirjutab
.


Üldjuhul otsitakse koostöös laenukliendiga mis tahes muid alternatiivseid lahendusi. Viimases hädas suunatakse vara aga kohtutäituri kaudu sundmüüki või realiseeritakse kinnisvarabüroo kaudu.


Suure tõenäosusega ei pea paika mõnda aega kuulujutuna levinud väide, et aasta-paari pärast on Eesti suurimateks kinnisvaraettevõtjateks pangad, kes makseraskustesse sattunud klientide eluasemeid enda nimele kirjutavad.


Tagatisvara realiseerimine võetakse ette siis, kui midagi muud ei aita, kinnitavad kõik pangad. Enne seda pakutakse kliendile kõikvõimalikke muid lahenduskäike, millest üks on elamispinna vahetamine odavama ja väiksema vastu või maksepuhkus.


Samuti on võimalik võlga ajatada ning sõlmida sobivam maksegraafik. Võimaluseks on ka kohustuste koondamine üheks suuremaks, aga madalama intressiga laenuks või laenulepingu pikendamine, mis teeb maksed väiksemaks.


Lahendusena välistavad pangad aga kiir- ja lühiajalised laenud, sest need vaid süvendavad probleeme. Selliste leevendusena tunduvate laenude puhul tuleb järgmises kuus tasuda tavapärasele laenumaksele lisaks ka kõrge intressiga kiirlaen.


Tagatisvara realiseerimine on panga jaoks kõige viimane samm ning see võetakse ette ainult siis, kui ükski teine variant ei aita, kinnitavad kõigi suuremate pankade esindajad ühest suust.