Sellel nädalal avaldavad kommertspangad ühise seisukoha laenumaksetele lisatud euro kursivahe suhtes. Seni on valdav osa eluaseme ostnuid eelistanud võtta kõrgema intressimääraga kroonilaenu asemel laenu euro baasil. Selle kroonideks konverteerimisel on pangad kasutanud Eesti Panga ametlikult kehtestatust erinevat kurssi, lisades vahe laenu tagasimakse summale.

Seega on tuhanded inimesed osalenud enese teadmata valuutavahetustehingutes.

Erinevus sularahaga kaupleva valuutaäri ja laenulepingu vahel on ometi suur. Esimese eesmärk on spekulatsioon ehk peenemalt arbitraaž iseeneses, teise puhul teenimine laenu väljastamise kaudu, mille juures valuutatehing peaks olema selgelt eristatud. Eurode vahetamise kulud kommertspankadel endil aga sisuliselt puuduvad, sest vastavalt selle aasta mais Eesti Panga presidendi välja antud määrusele saavad siin tegutsevad pangad vahetada kroone Eesti Panga kursiga ilma lisateenustasu maksmata.

Muu hulgas viitab Eesti maksumaksjate liidu juhatuse esimees jurist Lasse Lehis vastu­oludele võlaõigusseadusega. Sel­le kohaselt on leping õigus­tühine, kui krediidiandja ei esita tarbijale andmeid, milleks tal on seadusega pandud kohustus. Kui laen on aga välja makstud, ei võlgne tarbija krediidiandjale talle avaldamata kulusid.

Kehtib kroon

Ka on vastavalt vabariigi rahaseadusele Eestis ainus seaduslikult kehtiv maksevahend kroon. Lehise hinnangul võib sätet tõlgendada kui kohustust võtta vastu makseid Eesti kroonides ilma mis tahes piirangute, lisatasude või kursivahedeta.

„Olen seisukohal, et praegu puudub tarbijal mõistlik valik, sest eurodes vormistatud laen on kroonilaenust soodsam. Samuti ei saa pidada mõistlikuks valikut, kus tarbija saab vahetada kroone eurodeks samas või mõnes teises pangas,” selgitab Lehis. Ka ei ole tema hinnangul laenulepingute konverteerimise sätted tarbijale arusaadavad ja läbinähtavad.

Senthaaval kogunevad miljonid

•• Hinnanguliselt teenivad kom­mertspangad eurolaenude konverteerimisega aastas lisatulu paarkümmend miljonit krooni.

•• Eelkõige puudutab probleem eluasemelaenusid, mille intressimarginaal on kõige väiksem ja millest tulenevalt on pankadel kasulik näidata konkurentsis püsimiseks intressimäära või­ma­likult väiksena.

•• Eesti maksumaksjate liidu juhatuse esimehe Lasse Lehise sõ­nul peidetakse sel teel osa laenutehingust saadavast kasumist.

•• Näiteks ostis Swedpank eile eurosid sularahas kursiga 15,57 krooni euro ja müüs neid kursiga 15,699 krooni euro. Ülekanderaha puhul olid vastavad kursid 15,62 ja 15,6735 krooni euro. Eesti Panga fikseeritud kurss on aga 15,6466 krooni euro eest.

•• Sampo pangaarvutuste kohaselt on 30 aastaks võetud ühe miljoni krooni suuruse laenu korral laenumakse valuutakursi vahest tingitud erinevus 3,59 krooni kuus. 30 aasta perspektiivis annab see „nüanss” summaks 1292,4 krooni.