Pangad nõuavad oma klientidelt järjest detailsemaid andmeid
Lugejat tegi nõutuks, et miks pank sellist infot kogub, kuna äriregistris on ettevõtete majandusinfo kõik olemas.
Kiri, mille Swedbanki klient oma pangateadete alt leidis oli selline:
Teade: Austatud klient
Võimalik, et olete kokku puutunud olukorraga, kus kontorit külastades on lisaks soovitud toimingutele pank palunud täita ka küsimustiku „Andmed kliendi majandustegevuse kohta“.
Swedbank peab neid andmeid koguma samamoodi nagu kõik teised pangad kogu maailmas. See kohustus tuleneb rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest ja maksualase teabevahetuse seadusestning aitab USA-l, OECD-l ja Euroopa Liidul saada infot oma maksukohustuslaste kohta ning teha rahapesu tõkestamiseks järelevalvet.
Nüüdsest saate andmeid esitada oluliselt mugavamalt, sest küsimustikku saab täita internetipangas maksete tegemise õigust omav kasutaja siin.
Oleme teinud küsimustiku uuendamise internetipangas võimalikult kasutajasõbralikuks. Osaliselt on andmed juba eeltäidetud, Teie saate andmeid täiendada, muuta või lihtsalt kinnitada. Paindlikkust lisab võimalus küsimustiku uuendamist internetipangas pooleli jätta ja jätkata sobival hetkel, seega saate ankeedi täitmist piiratud aja jooksul edasi lükata. Küsimustikku tuleb uuendada iga kahe aasta järel.
Meeles tasub pidada, et kuigi küsimustiku uuendamise meeldetuletus saadetakse kahe aasta tagant, tuleb Teil andmeid uuendada vahetult, kui on muutunud ettevõtte tegevusala, tegelikud kasusaajad või kui toimub juhatuse liikmete vahetus.
Küsimustiku veebivorm koosneb üheksast plokist.
Esimeses plokis on eelnevalt täidetud juriidilise isiku andmed. Lisaks tuleb täita tegevusala, tegutsemise aeg, töötajate arv ning võimalusel märkida millist raamatupidamistarkvara kasutatakse.
Teises plokis on eelnevalt täidetud ettevõtte esindaja andmed.
Kolmandas plokis on teemaks arveldamine. Kirja tuleb panna keskmine käive Swedbankis, protsentuaalne tehingute osakaal, peamised lepingu- ja koostööpartnerid.
Neljandas plokis tuleb loetleda ettevõtte tegelikud kasusaajad (omanikud) ja märkida nende seotus avaliku võimu esindamisega.
Viiendas plokis tuleb määratleda ettevõtte majandustegevuse iseloom. Vastates selles osas vähemalt ühele küsimusele jaatavalt, pole vaja järgnevatele küsimustele enam vastata.
Plokkides 6-8 olevatele küsimustele tuleb vastata vaid mitteresidentidel. Palume ära märkida äritegevuse seotuse Eestiga (vastata ainult juhul kui ettevõte on registreeritud väljaspool Eestit), soovitud teenused ja kontod teistes pankades.
Küsimustiku viimases osas on näha vastustest ülevaadet ning saate vastused ära kinnitada.
Swedbank: tuleb eristada kahte teemat
Ärileht uuris ka Swedbankilt, et miks nad oma klientidelt nii detailset infot küsivad. Avaldame panga kõneisiku Mart Siilivase vastuse, kus ta põhjendab detailset küsimuste esitamise vajadust, muutmata kujul ja täismahus:
Siin tuleb eristada kahte erinevat teemat – esimene on riskiküsimustik, mille pank PEAB esitama kliendile ja millele klient seaduse järgi PEAB vastama. See kehtib teatud investeerimistoodete ostmisel (pole vahet, kas kontoris või netipangas).
Riskiküsimustiku täitmine (sobivuse hindamine) on vajalik kliendile investeerimisriskiga toodete pakkumisel, et hinnata kliendi valmisolekut investeeritava rahaga riskida. Investeerimisriskiga toodete puhul on pankadel kohustus kliendi sobivust hinnata juba alates 1. novembrist 2007, mil Eestis sätestati läbi Väärtpaberituru seaduse Euroopa Liidu direktiiv MIFID ehk The Markets in Financial Instruments direcetive. MiFIDi eesmärgiks on muuhulgas pakkuda investoritele paremat kaitset ja ühtlustada Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna riikides investeerimisteenuseid pakkuvatele ühingutele esitatavaid nõudeid.
Sobivuse hindamine tähendab seda, et läbi küsimustiku antud vastuse saame me hinnata kliendi valmisolekut investeerides riskida ning vastavalt tema riskiprofiilile sobivat lahendust investeerimistoodet või väärtpaberit soovitada. Tulemuse saamiseks küsime erinevaid küsimusi, et saada teada, kas kliendil on varasemaid investeerimisalaseid kogemusi, kuidas ta on valmis investeeringutega riskima (erinevad psühholoogilised küsimused), milline on tema finantsseis ning ka see kui pikaks ajaks on soov investeerida.
Swedbanki riskiküsimustik koosneb 10 erinevast küsimusest. Kuna tegemist on Euroopa Liidus kehtestatud nõudega, siis täidetakse sarnaselt Swedbankiga riskiküsimustikku ka teistes Eesti pankades. Küll võivad küsimustikud kanda erinevat nime ning küsimuste arv ja sisu mõnevõrra erineda, kuid siiski kõik need peavad vastama MIFID-iga kehtestatud nõuetele. Kõikides investeerimistooteid pakkuvate pankade on kohustus enne mõne investeerimislahenduse kliendile pakkumist, hinnata selle sobivust kliendile.
Riskiküsimustik pole pelgalt ühe järjekordse EL-i nõude täitmine vaid võime öelda, et 8 aasta jooksul, mil oleme oma klientidega seda täitnud on tegemist hea võimalusega, mille täitmise käigus klient ka teadvustab enda jaoks investeerimisega seonduvaid riske ning mõtleb need enda jaoks paremini läbi. Näiteks peale viimast finantskriisi muutusid inimesed ning seeläbi ka nende riskiküsimustiku tulemused oluliselt konservatiivsemaks. Nüüd on aga juba paaril viimasel aastal märgata klientide riskivalmiduse mõningast kasvu.
Lisaks on olemas rahapesu tõkestamise temaatika, mis puudutab mõningaid muudatusi kliendiandmete kogumises, siis tegemist on rahapesu tõkestamise seadusest tulenevate nõuetega. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus (täpsemalt § 23 lg 3) kohustab panka registreerima kliendi käest saadud teabe alusel tema elukoha aadressi ja kutse- või tegevusala. Samuti küsime kliendi kontaktnumbrit.
See võimaldab vajadusel kliendiga kiiresti telefoni teel ühendust saada, kui tekib vajadus pangatehingute osas lisainfot saada (näiteks kui tekib vajadus ühendust võtta võimaliku kaardipettuse korral või muul juhul kui on kahtlus, et kurjategijad võivad kliendi raha kuritarvitada). Muud väljad on Swedbankis vabatahtlikud ning neid täitma ei pea.
Ka selle nädala Postimees kirjutas, et Nordea ja Danske panga kliendid kaebasid neile, et pangad keeldusid osutamast neile arveldamisega ja osakute ostmisega seotud teenuseid, sest inimesed polnud esitanud värsket isikuandmete deklaratsiooni.
Hea lugeja, anna teada, kas sinu hinnangul on nii detailse info küsimine pangaklientidelt põhjendatud?
