Pangad peibutavad lapsevanemaid kehvade toodetega

 (14)
Lapsed ja raha
Lapsed ja rahaFoto: Meisi Volt

Nii nagu lihaletis on lastevorstid ja lasteviinerid kindlaim viis saada kõige kahtlasema kvaliteediga tooteid, tasub ettevaatlik olla ka finantstoodetega, mis ärgitavad mõtlema laste tulevikule. Tegime põhjaliku ülevaate Swedbanki ja SEB taolistest toodetest.

Swedbank - Koolifond+

Seda toodet turundades kirjutab Swedbank pikalt hariduse ja säästmise vajalikkusest ning paneb vanematele südamele, et laste tuleviku kindlustamine ja „unistuste täitmine“ on nende kätes. Raske rõhumine emotsioonidele on nähtavasti aga vajalik selleks, et tähelepanu matemaatikalt eemale meelitada.

Kuigi nimetust „fond“ võiks tavakasutuses ehk seostada varumise ja säästmisega, on Koolifond+ tegelikult „elukindlustusleping, kus sissemaksed paigutatakse fondidesse.“ Tõepoolest, lepingu tingimused on koostatud elukindlustuse malli järgi, ent Swedbanki kodulehel olev tutvustus keskendub hoopis väljenditele nagu „stardiraha“, „kogumine“ ja „tootlus“. Tegemist ongi investeerimisfondi ja elukindlustuse hübriidiga.
Vaatame, kui hästi Koolifond+ siis toimib:

Soovite hakata hiljuti sündinud lapsele raha koguma. Selleks määrate te Koolifond+ igakuisteks sissemakseteks näiteks 50 eurot (võimalik on 25-100 eurot). Raha niisama kõrvale pannes koguneks lapse täisealiseks saamise kuupäevaks seega 10 800 eurot. Koolifond+ nullprognoosi järgi – st kui te ei teeni ega kaota fondi aktsiate ega võlakirjadega sentigi – arvestab pank 18 aasta jooksul sellelt summalt teenustasudena maha 1570 eurot – lausa kümnendiku kogutud summast! Sedagi eeldusel, et tasusid perioodi jooksul ei muudeta. Positiivse ennustuse kohaselt on teie lõppsumma 14566 eurot, mis tähendab 3766 euro suurust tulu – teie sissemakstud raha on kasvanud 35% võrra. Tundub kena, ent 18 aasta peale jaotades tähendab see keskmiselt vaid 2% aastast kasvu. Kaotusriski arvestades on see protsent küllaltki mannetu. Pole tarvis aga ise aktiivseks investoriks hakata, et nimetatud protsenti üle trumbata. Parema alternatiivi leiab juba Swedbanki enda investeerimishoiuste seast, kus potentsiaalne protsent on kõrgem ja raha kaotamise riski pole. Koolifond+ annab klientidele aga võimaluse halva tootluse korral kõrgete teenustasude tõttu hoopis miinusesse jääda. Arvestada tuleks ka sellega, et väljamakstava tulu pealt tuleb tasuda veel tulumaks.

Seotud lood:

Toote Koolifond+ peab seega päästma selle elukindlustuse osa. Igal kuul fondi 50 eurot makstes on riskitasu 1,25 eurot. See on ligi viis korda madalam kui Swedbanki harilikul elukindlustusel, kuid kui tolle puhul saavad teie lähedased ligi 20 000 eurot kahjutasu, siis Koolifond+ kindlustab kokkuvõttes vaid selle, et fondi igakuised maksed jätkuksid kuni lepingu lõpuni. Haldus- ja garantiitasud ei kao ka siis, kui pank ise sissemakseid tegema asub.

SEB - Kasvuportfell Juunior


SEB on konkreetsem: toodet nimetatakse küll kasvuportfelliks, kuid kodulehel on see liigitatud siiski kindlustuste rubriiki. Taaskord räägitakse aga „stardirahast“, „lapse tulevikust“ ja „haridusteest“.
Kasvuportfell Juuniori haldus- ja riskitasud on astmelised ning neid on seega veidi keerulisem arvestada. Kuni 6500 euroni jõudmiseni on portfelli aastased haldustasud 1,25% – see on võrdne Swedbanki haldustasudega – kuid mitte vähem kui 2 eurot . Peale 6500 euro ületamist langevad aastased haldustasud aga 1% peale. Kindlustuskaitse tariifid sõltuvad kliendi soost ja vanusest ning kasvavad iga aastaga.
Erinevalt Koolifondist pole kliendil kasvuportfell Juuniori puhul kohustust igal kuul määratud kuupäevaks kindlat summat maksta. Sissemakse aeg ja summa on vabad.

Uurime lähemalt:

Võtame aluseks taaskord 50-eurose kuumakse ja 18 aasta pikkuse perioodi. Haldustasu madalad protsendid sel puhul ei loe, sest iga kuu tuleb nii või teisiti maksta vähemalt 2 eurot. 18 aasta peale koguneb seega 1285,5 eurot haldustasu. Sellele lisandub veel ka kindlustuskaitse tariif, mis näiteks 30-aastase mehe puhul on 0,00026. Kui kasvuportfelliga ühineb 30-aastane mees ja jätkab makseid nii, nagu eespool arvutatud, on tema kindlustusmakse kokkuvõttes suurusjärgus üle pooletuhande euro. Tilluke niru kirss tordi otsas on ka 12-eurone (mida, tõsi, kindlustatu surma korral ei võeta) väljamaksmistasu.

Erinevalt Swedbankist SEB oma kasvuportfellile tootluse prognoose ei tee. Arusaadav, sest väärtpaberifonde, mille seast valida, on nimekirjas tervelt 40. Viie aasta vaates on erinevate fondide tootlus alates -2,89% kuni lausa +28,86%. 18 aasta jooksul tuleb aga arvestada ka näiteks 40% kukkumistega. Põhimõte on tegelikult aga selles, et miski ei takista lapsevanemat neid fonde otse osta ning vältida kõrgeid haldustasusid.

Vaadates Kasvuportfelli Juuniori kui kindlustust, ei paista samuti midagi vaimustavat. Lepingutingimuste järgi maksab pank kindlustatu surma korral välja kogu investeeringutest teenitud tulu ning lisab sellele omalt poolt 2%. Protsendist tulev summa on küllaltki väike, arvestades, et seni on haldus- ja riskitasudeks läinud tugevalt üle 10% portfellist. Kes aga soovivad, et pank makseid jätkaks – nagu toimub Koolifond+ puhul – peavad SEB-ga sõlmima lisakindlustuse, mis küll vähendab kasvuportfelli riskitariife neljandiku võrra, ent toob juurde ka lisatasud.

Lasteteemalisi finantstooteid võib samuti leida Nordeas ja Krediidipangas, kuid nende puhul on tegemist klassikaliste pikaajaliste kogumishoiustega. Nordea Lastehoius pakub rahulikku 1,2% intressimäära ning Krediidipanga Lastehoius 2% määra. Seega, kui panna näiteks Krediidipangas iga kuu kõrvale 50 eurot, koguneb 18 aastaga kenake 13 126 eurot (intressitulu on 2326 eurot). Teisalt on muidugi vähetõenäoline, et intress pika perioodi jooksul sama jääb.