PANGAD SOOVITAVAD | Kuidas käituda praegusel keerulisel ajal? Kes maksepuhkust ei saa?

 (130)
Foto on illustratiivne
Foto on illustratiivneFoto: Priit Simson

Ärileht küsis nelja Eesti panga käest, kuidas nemad lähenevad nii eraisikutele kui ettevõtjatele, kes jäävad kriis tõttu hätta. Põhiline sõnum on, et hädasid tuleb ennetada, sest muidu võib maksepuhkusest suu puhtaks pühkida.

Luminori avalike suhete juht Karel Hanni sõnul avaldab praegune olukord teatud sektoritele kindlasti suuremat mõju kui teistele.

„Murede ilmnemisel vaatame iga juhtumit eraldi, et sobivaim lahendus leida. Meie klientidel on alati olnud võimalik vajadusel taotleda maksepuhkust, seda ka olenemata koroonaviiruse põhjustatud olukorrast. Juhul kui kliendi sissetulek on oluliselt langenud, klient on kaotanud töö või on tekkinud muud raskused, siis kehtib reegel, et mida varem ta panga poole pöördub, seda suurema tõenäosusega saame talle sobiva lahenduse pakkuda. Vajadusel saame eraklientidele pakkuda maksepuhkust kuni 6-kuud, kuid selle taotlemiseks peab olema reaalne põhjus ja vajadus," rõhutab ta.

Oluline on ajastus

Ka äriklientide puhul kehtib Luminoril sama reegel, et mida varem oma murega panga poole pöördutakse, seda suurema tõenäosusega leitakse parim lahendus. Pank rõhutab nii era- kui ka äriklientide puhul, et maksepuhkust tuleb taotleda ainult siis kui selleks on reaalne ja mõjuv põhjus. Ilma põhjuseta ja „igaks juhuks" maksepuhkust ei soovita nad taotleda.

„Kindlasti teeme ka enda poolt kõik selleks, et reaalne olukord ja vajadus välja selgitada. Meie fookuses on ikkagi eelkõige tänastes tingimustes reaalselt raskustesse sattunud sektorid ja kliendid. Sellega võiksid arvestada kõik, kes kaaluvad pankade poole pöörduda. Kui eraklientidel on võimalik maksepuhkust taotleda kuni 6-kuud, siis äriklientide puhul on maksepuhkuse struktureerimise ja selle pikkuse variante mitmeid. See aeg võib olla lühem, aga ka pikem - kõik sõltub kliendi finantsseisust, konkreetsest olukorrast ja kliendi edasisest plaanist. Kui kliendid on otsustanud meie poole pöörduda, siis kindlasti tasub juba ennetavalt läbi mõelda, millised on ettevõtte muud sammud keerulise olukorraga toimetulekuks. Hoiame olukorral pidevalt silma peal ning vajadusel oleme valmis kaaluma täiendavaid võimalusi olukorra leevendamiseks," selgitab Hanni.

Ära võlal tekkida lase

LHV kommunikatsioonijuht Priit Rum ütleb, et pank läheneb sarnaselt kõikidele keerulisse olukorda sattunud klientidele. Turismi hangumine, liikumispiirangutest tingitud rahavoo ära jäämine on tõsised teemad nii toitlustusele, majutusteenusele kui meelelahutussektori ettevõtjatele. Sealhulgas on ka need eraisikud ja ettevõtted, mis on investeerinud üürikorteritesse.

„Keerulisse olukorda sattunud laenuklientidele võimaldame vajadusel maksepuhkust ja soovitame panga poole pöörduda just ennetavalt, sest juba võlgu olles seda võimalust kasutada ei saa. Kui kliendil on makseraskuste oht, tuleks pöörduda oma kliendihalduri või laenutoe poole. Antud olukorras ei tasu alahinnata ka riigi võimalikku abi toimetulekuprobleemide ennetamisel ja võib juhtuda, et maksepuhkuse vormistamine ei pruugigi paljudel juhtudel vajalik olla. Läheneme igale kliendile personaalselt ja analüüsime igat juhtumit eraldi," lubab Rum.

Ta toob välja ka selle, et nad ei karda, et keegi keerulist olukorda ära kasutama hakkaks, kuna klientide senise maksekäitumise ja pangale varem esitatud info järgi on lihtne eristada neid, kelle raskused ei ole tingitud viiruse levikust või eriolukorrast.

Mida teeb Coop pank?

„Sõltuvalt vajadustest on kinnisvara tagatisel laenude eraklientidel võimalik sõlmida nii täis- kui ka osalisi laenu põhiosa ja intressi maksepuhkuseid ja vajadusel laenu tähtaja pikendamist olukorra normaliseerumiseni. Kui kliendil tekib vajadus maksepuhkuseks, siis tuleb teavitada oma soovist laenuhaldurit või saata maksepuhkuse avaldus läbi Coop Panga internetipanga. Analüüsime iga juhtumit ja laenusaaja olukorda individuaalselt, et leida sobivaim lepingu restruktureerimise kombinatsioon," ütleb panga juhatuse liige Hans Pajoma.

SEB toob sisse laenukaitse teema

SEB jaepanganduse valdkonna juht ja SEB juhatuse liige Ainar Leppänen ütleb, et paljudel eraklientidel on lisaks laenulepingule (kodulaen või väikelaen) sõlmitud ka laenukaitse kindlustuse leping, mis sõltuvalt valitud kindlustuskaitsetest ja muudest lepingutingimustest võib aidata sissetuleku vähenemise korral (ajutise töövõimetuse või töökaotuse puhul) laenumakseid tasuda või väga tõsiste tervisekahjustuste korral osa või kogu laenu pangale tagasi maksta.

„Soovitame selles osas klientidel konsulteerida kindlustusseltsiga. Juhime tähelepanu ka sellele, et kõiki juhtumeid laenukaitse kindlustus ei kata. Võimalikud on ka maksepuhkused ja maksegraafikute muutmised, kõik oleneb konkreetse kliendi vajadusest. Probleemide ilmnemisel soovitame klientidel võtta pangaga koheselt ühendust, et sobivaim lahendus aegsasti kokku leppida," ütles Leppänen.