Kui 2011. aastal toimunud uuringus pidas 62 protsenti vastanutest rahapesuvastast võitlust juhtkonnale oluliseks teemaks, siis nüüdseks on nende osakaal tõusnud 88 protsendile, teatas KPMG Baltics OÜ.

84 protsenti tõi esile, et rahapesu on ettevõtete riskihindamises suure kaaluga, sest regulatsioonide mittetäitmisega kaasnevad tõsised sanktsioonid.

„Juhtkonna tasemel pole rahapesu ja terrorismi tõkestamine kunagi varem olnud nii oluline teema kui praegu, sest globaalses plaanis ulatuvad regulatsioonide rikkumisest tulenevad trahvid miljarditesse dollaritesse ning rikkumisega võib kaasneda tegevusloa kaotus,“ ütles KPMG nõustaja Anu Ahas-Saaron.

74 protsenti uuringus osalejatest ennustab, et seoses rahapesu ja terrorismi tõkestamise reeglite täitmisega kasvavad pankade kulud veelgi, keskmiselt 53 protsenti ehk 13 protsendipunkti rohkem kui 2011. aastal.

Ahas-Saaron märkis, et suurenenud trahvide tõttu ja Euroopa Komisjoni kavandatava uue direktiivi valguses on rahapesu ja terrorismi tõkestamine tõusnud juhtkonna oluliseks prioriteediks. Näiteks rahvusvaheline HSBC pank sai eelmisel aastal USA-s trahvi 1,9 miljardit dollarit (ligi 1,4 miljardit eurot) ning Lõuna-Aafrika Standard Banki Briti haru sai äsja 7,6 miljonit naela (9 miljonit eurot) trahvi seoses puudulike rahapesuvastaste kontrollsüsteemidega.

Regulatsioonide muutumise kiirus valmistab finantsteenuste ettevõtetele peavalu, kuid enamus küsitletutest on valmis nõuete täitmisse rohkem investeerima. Suurem osa kuludest läheb tehniliste lahenduste väljatöötamiseks, näiteks tehingute jälgimise ning tunne-oma-klienti (Know Your Client, KYC) süsteemile, samuti on tõusuteel tööjõukulud, seda siis uute asjatundjate värbamise ning olemasolevate töötajate koolituskulude näol.

Samas ei olda tehingute jälgimise süsteemiga rahul, kuna 35 protsendi arvates ei ole süsteem efektiivne. Vaid veidi üle poole vastanutest arvas, et süsteem suudab luua täieliku pildi, jälgides tehinguid eri majandussektorites ja jurisdiktsioonides.

43 protsenti vastanutest leidis, et järelevalveasutustega tuleb tihendada kontakte olukorras, kus regulatsioonid kiiresti muutuvad – 2011. aastal arvas nii 14 protsenti. Kõige rohkem olid järelevalve suunistest huvitatud Lääne-Euroopa ja Ameerika pangad.

Uuringu raames küsitleti 317 AML-i ning vastavuskontrolli eksperti maailma 1000 suurimas pangas, võttes aluseks The Banker Magazine’i 2013. aasta väljaanne ning KPMG kontaktid 48 riigis.

Uuring toimus 2013. aasta novembris ning sellega saab tutvuda siin.