Vältimaks Parexi panga pankrotti minekut, otsustas Läti valitsus laupäeval toimunud kriisiistungil asuda enamiku panga aktsiate omanikuks ja finantsekspertide hinnangul suurendas otsus usaldust kõigi Läti pankade vastu.

Eile õhtul teatas Parexi panga Eesti filiaali juht Eižens Slava, et panga töö Eestis jätkub täna ning enamusaktsionäri vahetus ei muuda klientide jaoks midagi. „Kuna pank on registreeritud Lätis ja Läti hoiuste tagamise regulatsioon laieneb ka Parexi pangale ja see sarnaneb Eestis kehtivale korrale ehk kõik eraklientide hoiused kuni 50 000 euroni on täielikult tagatud, siis pole tarvis muretseda,” selgitas Slava.

„Omandades 51% Parex Banka aktsiatest, lahendas Läti valitsus eeskätt konkreetse panga likviidsusprobleemi, toetades sellega kogu Läti pangandus­süsteemi usaldusväärsust,” selgitas Eesti Panga asepresident Andres Sutt.

Parim otsus

Tema hinnangul oli Läti valitsuse otsus parim, mille Läti riik sai langetada. „Pank koos filiaalidega jätkab ka valitsuse omanduses olles oma tavapärast tegevust. Seega ei ole Parex Banka klientidel muretsemiseks suurt põhjust,” selgitas Sutt.

Läti peaminister Ivars Godmanis rääkis laupäeval pärast valitsuse kriisiistungit, et otsus Parexi pank valitsuse kontrolli alla võtta tuli ennekõike teha Läti finantssüsteemi kindlustamiseks. Läti valitsuse, keskpanga ja finantsjärelevalve kinnitusel olid Parexi probleemid tingitud ainuüksi ülemaailmsest finants­kriisist.

Läti rahandusministeeriumi teatel toimub Parexi riigistamine Läti riigile kuuluva Latvijas Hipoteku Un Zemes Banka kaudu, mis maksab 51 protsendi Parexi aktsiate eest kaks latti ehk Eesti rahas ligi 44 krooni.

Läti rahandusministri Atis Slakterisi sõnul oleks Parexi pankrott Läti riigile maksma läinud miljardeid latte. „Tuli valida, kas lasta pank pankrotti või kindlustada panga stabiilsus,” teatas Slakteris meediaväljaandele Bloomberg.

Siiski ei piirdu Läti riigi kulud Parexi panga riigistamisel vaid ligi poolesaja Eesti krooniga, sest tegelikult vajab pank suurt rahasüsti. Parexi pangal on 775 miljoni euro ehk ligi 12 miljardi Eesti krooni väärtuses sündikaatlaene, mis tuleb tagasi maksta tuleval aastal.

Nüüd tuleb Läti riigil sündikaatlaenude teenindamiseks kas kaasata riiklikke vahendeid, paluda välisabi või asuda Parexi aktsiaid võõrandama.

Andres Suti hinnangul on ülemaailmne finantskriis seadnud pangad, kes rahastavad oma laenutegevust ise rahvusvaheliselt finantsturult laenu võtmisega, keerulisemasse olukorda. „Kindlamas seisus on need pangad, kelle omanikel on võime vajadusel panka täiendavalt investeerida.”

Läti riigi sekkumist Parexi panga probleemide lahendamiseks palusid panga enda omanikud Viktoram Krasovickis ja Valerijs Kargins. Meeste käes oli 85 protsenti aktsiatest, ülejäänud osa firmast kuulub väikeaktsionäridele. 34 protsenti Krasovickisile ja Karginsile kuulunud aktsiaid antakse Läti riigile kuuluvale Latvijas Hipoteku Un Zemes Bankale tagatiseks. 51 protsendi panga aktsiate eest saab kumbki mees ühe lati. Esindusi, filiaale ja tütarpanku on Parexi pangal 15 riigis. Eestis tegutseb pank 2005. aastast. Lõviosa panga Eesti klientidest on ette­võtted­.

Hinnanguliselt moodustab Parexi panga turuosa Eestis vaid protsendi kogu pangandusturust. Parexi pangal on Eestis umbes 3500 klienti.

Andrus Ansip: meil ohtu pole

•• Peaminister Andrus Ansip selgitas eile, et Eestis on praktiliselt kogu pangandus nelja suurema panga käes ja need pangad on Rootsi ja Taani suuremate pankade tütarpangad.

•• Kui maailmas on praeguse finantskriisi olemus see, et pankade vahel on usaldus kadunud ja rahvusvaheline laenuturg ei toimi enam, siis Eestis ei kujuta see endast probleemi. Meil pole pankadevahelist laenuturgu eksisteerinud sellest ajast, mil meie pankadest said Rootsi ja Taani pankade tütarpangad,” selgitas Ansip.

•• „Kui Läti Pank astus selle sammu ja võttis 51 protsenti pangast üle, siis see tähendab, et selle panga hoiustajatel pole midagi karta. Küll aga peavad oma vara pärast muretsema Parex-panga väikeaktsionärid,” lisas Ansip.