Pank e-residentsuse varjupoolest: Eestis OÜ teinud ja Saksamaale kaupa müüv indialane on meie jaoks ikkagi tundmatu indialane

 (45)
Aivar Paul
Aivar PaulFoto: Rauno Volmar

Pankade eesmärk ei ole kindlasti e-residentsuse programmi kuidagi pidurdada, aga finantsasutus peab lähtuma põhimõttest: tunne oma klienti. LHV rahapesu tõkestamise juht Aivar Paul ütleb, et tihti ongi e-residendi tausta uurimine panga jaoks kõige kulukam, kui mitte võimatu tegevus.

Panga mõistes on e-resident tegelikult tavaline mitteresident, kes soovib teenust saada. Pankade eesmärk ei ole kindlasti e-residentsuse programmi kuidagi pidurdada, aga meie peame lähtuma sellest, mis on panga kohustus. Meie jaoks on kõige tähtsam põhimõte: tunne oma klienti. Me peame teadma, kes ta on ja millega ta tegeleb.

Samuti on meil kohustus jagada kliendid riskigruppidesse ja üks alus on seejuures geograafiline paiknemine. See omakorda tähendab, et kui tihti pole e-residentidel Eestiga tehingute tegemisega mingit seost, on panga jaoks olemuselt tegemist välismaa firmaga, kuigi see tegutseb OÜ-na. Näiteks kui puuvilla kasvatav India ettevõte teeb siin OÜ, et hakata oma toodet Saksamaale müüma, siis meie jaoks on ta ikka indialane, kellest me suurt midagi ei tea ja kelle tegevust ja tausta on raske hinnata. Samuti ei toimu ju Eesti-siseseid tehinguid, mida meil oleks lihtsam hinnata. Seega on e-residendil küll olemas turvaline digitaalne suhtluskanal, aga see ei ütle meile, kes ta on. Alles hiljuti oli üks näide, kus inimene oli saanud e-residentsuse, LHV tegi talle positiivse otsuse ja siis selgus, et riik ei anna talle viisat. See näitab olukorra keerukust, millega pank peab tegelema.

Seotud lood:

Väga kulukas taustakontroll

Seega ongi mure: kust saada kindlus, mis valdkonnas inimene tegutseb ja kas tema väidetu vastab tõele? Jah, võimalik on sisse osta taustakontrolli teenust jms, aga see on väga kallis. Mõned siinsed pangad ei avagi Eestis mittetegutsevatele e-residentidele kontosid. LHV päris nii jäik ei ole, aga meie eelistus on nn digitaalsed nomaadid. Need on isikud, kelle tegevus on elektrooniline ja töö toimub arvutis, füüsiline asukoht ei ole oluline. Kuna nende töö on digitaalne ja nende tegevused internetis nähtavad, siis on neid ka lihtsam tuvastada ja nende tegevuses kindel olla.

Üks lahendus, mida näiteks saab isiku tausta kontrollimiseks kasutada, on referentside süsteem nagu LinkedInis. Seal loetleb inimene oma tegevused ja ka tööandjad, kolleegid või kliendid saavad tagasisidet jätta. See on pangale üks lisavõimalus isiku tausta kontrollida. Selliste, inimeste background- või referents-keskkondade loomisega tegelevad ka mõned start-up'id. Juba praegu, aga ka tulevikus on see väga oluline teenus, sest see pole mitte ainult e-residentide, vaid kõigi globaalselt tegutsevate inimeste mure, kuidas end ja oma tegevust võimalikult hästi tutvustada.

Veelgi olulisem aspekt: riikidevahelised maksuküsimused

Oluline aspekt, millele e-residendid peaksid hoopis rohkem tähelepanu pöörama, on see, mis riigis tegelikult e-resident makse maksma peab. Kui soomlane tegeleb oma äritegevusega Eesti ettevõtte kaudu, aga müüb oma toodet-teenust Soomes, tahab sealne maksuamet ikkagi oma osa kätte saada. Seega peaksid kõik ettevõtlusega tegelevad e-residendid veenduma, kas nende tegevus on oma koduriigi maksuseadustega kooskõlas või mitte.

Loe intervjuud e-residentsuse programmi juhi Kaspar Korjusega SIIT.