Kõige ülehinnatumad on eluasemed Uus-Meremaal, talle järgnevad Kanada ja Rootsi.

Eluasemete hinnalangus võib inflatsiooniga korrigeeritult ületada viit protsenti.

Hinnatasemete võrdluses kasutatakse selliseid mõõdikuid nagu eluaseme hinna suhe rendihinda, sissetulekud suhtena eluaseme hinda ja inflatsiooniga korrigeeritud eluasemehinnad.

„Nende mõõdikute keskmisena paistavad kõige ülehinnatumad Uus-Meremaa eluasemed ja järgnevad Kanada, Rootsi, Austraalia ja Norra,“ teatasid analüütikud. „Meie mudeli kohaselt on viie kuni kaheksa kvartali jooksul eluasemeturu kukkumise tõenäosus Rootsi ja Uus-Meremaa osas 35-40 protsenti.“

Kanadas on eluasemeturu languse tõenäosus 30 protsenti ning Norras, Austraalias ja Šveitsis on see 20-25 protsenti.

Alates 2010. aastast on Uus-Meremaa eluasemete hinnad tõusnud 60 protsenti. Rootsi sekundeerib 41 protsendise hinnatõusuga. Kui mullu kerkisid Uus-Meremaal eluasemete hinnad 14 protsenti, siis tänavu peaks Uus-Meremaa keskpanga prognoosi kohaselt aeglustuma eluasemete hinnatõus viie protsendini, kuid hinnatõus jätkub 2020ndate keskpaigani.

Goldman Sachsi hinnagul on varasema viie aasta krediidikasv oluline varahinna mullide indikaator.

Kuigi Rootsis ja Uus-Meremaal on eluasemetesse investeerimisaktiivsus kõrge, toetavad mõlemas riigis immigratsioon ja elanikkonna kasv ehitusnõudlust. Seevastu Austraalia, Norra ja Kanada paistavad olevat üleehitatud, kus elamuehitus ületab demograafilist nõudlust eluasemete vastu, kirjtuasid panga analüütikud.