Pank selgitab: kuidas tunda ära petturid, kes teesklevad pangatöötajaid?

Viimastel nädalatel on nii politsei kui ka pangad teatanud juhtumitest, kus inimesed saavad kõnesid petturitelt, kes üritavad pangatöötajaid teeseldes kätte saada nende andmeid, sh internetipanga juurdepääsu ja PIN-koode. Selleks, et mitte sattuda petturite küüsi, jagab lihtsaid näpunäiteid Luminori panga finantskuritegevuse tõkestamise Eesti üksuse juht Kaarel Paabut.

„Koroonapandeemia tipphetkel kohanesid nii pangad kui ka inimesed tekkinud olukorraga ning üha rohkem hakati pakkuma erinevaid kaugteenuseid. Kahjuks nägime, et samas suunas liikusid ka petturid, kes hakkasid otsima erinevaid võimalusi, kuidas olukorrast kasu saada ja inimestelt raha välja petta," ütles Luminori finantskuritegevuse tõkestamise Eesti üksuse juht Kaarel Paabut. „Teame näiteks juhtumeid, kus petturid on klientidele helistanud, esitlenud end pangatöötajana ning küsinud panga nimel mitmesuguseid internetipanka pääsemiseks vajalikke andmeid."

Paabut lisas, et erinevalt silmast silma kohtumisest on telefonivestluse korral isikut palju keerulisem tõendada. „Seetõttu tuleb olla eriti hoolas ning tunda ära viisid, mis annavad mõista, et tegemist ei ole pangatöötajaga, vaid petturiga," rõhutas ta.

Luminori finantskuritegevuse tõkestamise Eesti üksuse juht tõi välja neli peamist punkti kuidas petturid ära tunda:

1. Ole teadlik sellest, mida pangatöötaja kunagi ei küsiks. Kõige olulisem on meeles pidada, et pank ei küsi kunagi oma kliendilt tema kontonumbrit ja maksekaardi andmeid - näiteks kaardinumbrit ja kaardi tagaküljel olevad CVC-koodi. Samuti ei küsita kliendilt internetipanga juurdepääsu paroole. Kui olete saanud sellise kõne, siis ei ole kindlasti tegemist pangatöötajaga ning sellest tuleks koheselt teavitada panka ja politseid.
2. Jälgi telefoninumbrit, millelt sulle helistatakse. Petturid võivad helistada nii Eesti kui ka välismaa numbrilt, kuid kindlasti tuleb meeles pidada, et pangatöötaja ei helista kunagi välismaal registreeritud numbrilt. Seega pöörake tähelepanu, kas helistaja number algab Eesti suunakoodiga, milleks on +372.
3. Kõneleja keel ja suhtlusviis. Enamasti ei räägi petturid eesti keelt ning seetõttu kipuvad nad otsima vabandusi selles keeles mitterääkimiseks. Eesti pangatöötaja ei keeldu kunagi suhtlemast kohalikus keeles. Samuti on petturite suhtlusviis tähelepanu äratav ja pealetükkiv.
4. Helista ise panka tagasi. Juhul kui te pole veendunud, et teile helistas pangatöötaja ning kahtlustate petturlust, siis katkestage kõne ning helistage ise panga ametlikule telefoninumbrile. Õiged telefoninumbrid leiate panga kodulehelt. Panga tegelikule töötajale olukorda selgitades saate teada, kas vastuvõetud kõne pärines tõesti pangast või oli tegemist pettuse katsega. Lisaks annab pangatöötaja teile informatsiooni, kuidas edasi tegutseda.

Juhul kui olete siiski pettuse ohvriks sattunud ning petturitele raha kandnud või teie kontolt on raha kadunud, siis tuleb sellest võimalikult kiiresti teavitada panka. Parimal juhul on võimalik tehing ja edasised maksed peatada. Samuti tuleb panka teavitada, kui olete kaotanud oma pangakaardi või on sattunud see valedesse kätesse. Sellisel juhul tuleb kaart kohe internetipangas blokeerida või helistada selle tegemiseks panka.