Pankade aitajast nende konkurendiks: Kes on uus Eesti rikkaim inimene Kristo Käärmann?

 (22)
Kristo Käärmann ronis Äripäeva Rikaste TOPi tippu.
Kristo Käärmann ronis Äripäeva Rikaste TOPi tippu.Foto: Eero Vabamägi

Äripäeva Rikaste TOPi võitja Kristo Käärmann on 35-aastane uue põlvkonna ärimees. Koos sõber Taavet Hinrikusega on tehtud kiire tõus Eesti jõukamate absoluutsesse tippu. Kes on Kristo Käärmann, mees, kes on Transferwise'i osas jäänud tavaliselt Taavet Hinrikuse varju.

Eelmisel aastal oli Kristo Käärmann Äripäeva Rikaste TOPis 62. ning vara oli tal „vaid" 36 miljonit eurot. Täna on ta esimesel kohal 234 miljoniga. See on meeletu tõus. Mis siis juhtunud on?

Esmalt aga sellest, miks on Käärmann rikkam mees kui Hinrikus. Sellele annab vastuse ettevõtte viimane majandusaasta aruanne, kust tuleb välja, et idufirma suurim osanik on tegevjuht Käärmann, kellele kuulus 2014. aasta märtsi seisuga 7384 aktsiat. Taavet Hinrikusele kuulub Notorious OÜ kaudu 6681 aktsiat. Samas täpse osaluse kohta ütlevad need numbrid vähe. Eelmisel aastal hindas Äripäev Transferwise'i väärtuseks 150 miljonit eurot, sel aastal on nad ettevõtte väärtuse tunduvalt suuremaks hinnanud. Tegemist on nende hinnangul miljardiäriga.

Ka Ärileht püüdis aasta alguses aru saada, kui rikkad Transferwise'i mehed on. Tulemuste kohta loe siit. Väga palju me mööda ei pannudki.

Esimene äri ja pankade aitamine

Kristo Käärmanni esimene äri oli investeeringute jälgimise portaal investor.ee, mille ta lõi 1999. aastal. Käärmann oli siis 19. aastane. See teenus oli küll populaarne, kuid ei toonud raha sisse ning mitu aastat hiljem müüs mees selle teadmata summa eest maha.

Aastal 2001 jätkus mehe karjäär PriceWaterhouseCoopersis (PwC), kus ta oli konsultant veidi enam kui aasta aega. Siis töötas ta süsteemide ja andmete ülesehitajana ettevõttes Egeen. 2004. aastal naasis ta tööle PwC-sse taas konsultandina. Ta tegeles seal jaepangandusklientide juhtimisinfosüsteemide analüüsi ja disainimisega. Seega töötas ta Euroopa pankadega, et nende protsesse ja süsteeme modernesemaks muuta. Täna on ta Transferwise'ga just pankadele varba peale astumas.

Samal ajal töötas ta ka Tartu Ülikooli jaoks, muuhulgas lektorina. Käärmannil on muide Tartu Ülikooli matemaatika ja arvutiteaduste magistrikraad. Ta sai selle aastal 2006.

Pärast PwCd läks mees tööle Deloitte'i, kus asus samuti tegelema erinevate süsteemide väljatöötamisega klientide finants-, riski- ja kindlustusosakondadele.

Kuidas loodi rahamasin?

Ja siis, 2011. aasta maikuus, loodi koos sõber Taavet Hinrikusega Transferwise.

Kaks sõpra Käärmann ja Hinrikus uskusid, et raha peab vabalt liikuma, kuid kuna maailmas ei kehti üks valuuta, siis paraku kaotavad paljud inimesed rahaülekandeid tehes väga palju raha. Pangad kasseerivad igal sammul. Üks mõnes mõttes lihtne mõttelend säästis meestele tuhandeid inglise naelu.

Nimelt maksti Taavetile Eesti Skype's eurodes, aga ta elas Londonis, kus kehtib teatavasti naelsterling. Kristo töötas Londonis ja sai palka naelsterlingites, aga tal oli Eestis võetud pangalaen ja seda muidugi eurodes. Nad mõtlesid välja lihtsa skeemi. Kristo pani naelad Taaveti briti pangaarvele ja Taavet pani sõbra kontole eurosid. Mõlemad said selle valuuta, mida nad vajasid ning kumbki ei maksnud sentigi varjatud pangatasusid. „Kindlasti on veel meiesuguseid," arvasid nad. Oligi. Vaid mõne aastaga on Transferwise tõusnud finantsmaailmas väga oluliseks tegijaks. Selle kaudu liigutatakse sadade miljonite väärtuses raha. Mõlemad on tõusnud Eesti rikkamate edetabelis esikolmikusse. Taavet Hinrikus on eelmise aasta võitja Oleg Ossinovski järel tabelis kolmas 211 700 000 euroga.

Kuidas on Transferwise'l läinud?

Idufirmana on Transferwise kaasanud maailmanimega investorite raha, näiteks teatas firma eelmisel aastal 25 miljoni dollari kaasamisest, teiste kõrval investeeris ka Richard Branson.

2015. aasta algul sai TW 58 miljoni dollari suuruse rahasüsti riskiinvestoritelt eesotsas Ben Horowitziga, kes oli üks esimesi Facebooki investoreid ja kellele oli TW-sse raha paigutamine üks väheseid investeeringuid Euroopa start-up'idesse.

Idufirmale kohaselt ei taha asutajad käibest, kasumist või kahjumist rääkida, sest kiire kasv tähendabki tavaliselt kahjumit, samal ajal kui käive suureneb 15-20% kuus.

Ärileht tegi hiljuti Käärmanniga ka pikema intervjuu. Loe seda siit.

Ekspressi konverents 2020