Pankade laenupoliitika tirib väetisehinna alla
Eesti mineraalväetiste tootja Nitrofert toodab veel täisvõimsusega, müües kogu toodangu odava hinnaga peamiselt Ameerikasse. „Turg on väga halb ja hind pole kaugeltki selline, mis meid rõõmustaks,” ütles Nitroferdi peadirektor Aleksei Nikolajev.
Oktoobri lõpus vähendas Nitrofert kaheks nädalaks oluliselt tootmist, kuid on nüüd jälle tegevuse taastanud. Kui toodangu müük peaks lakkama, siis suudab ettevõte tänu varuks olevale laopinnale tootmist aasta lõpuni jätkata. „Kui turu madalseis kandub järgmisse aastasse, peame hakkama otsima uusi lahendusi,” ütles Nikolajev. „Meile annab lootust, et kriisist hoolimata tahavad kõik planeedi inimesed süüa ja seni ei osata põllu viljakust ilma väetisteta piisavalt kõrgel hoida.”
Nitrofert ekspordib granuleeritud väetised Ameerikasse Muugalt DBT terminali kaudu, vedelad keemiatooted aga raudteed pidi Ventspilsi sadamasse.
Sillamäe sadama terminali BCT ammoniaagimahutid peavad valmima järgmisel aastal, see võimaldab eksportida kogu Nitroferdi toodangu Eesti sadamate kaudu.
Põllumeestel pole raha
Sillamäe väetiseterminali omanik, Venemaa juhtiv väetisetootja Akron vähendas mineraalväetiste tootmist poole võrra ja ammoniaagi tootmist kolmandiku võrra.
„Oktoobrikuus plaanisime töödelda 60 000 tonni väetisi, kuid täitsime sellest vaid kolmandiku,” ütles BCT terminali juht Vladimir Volohhonski. „Akron investeeris Eestis terminalidesse miljard krooni ja muidugi peab ta siitkaudu vedama. Kui kriis kestab rohkem kui paar-kolm kuud, siis peame terminali konserveerima.”
„Maailma tabanud likviidsuskriis mõjutab põllumajandustootjate finantsseisundit,” ütles Akroni direktorite nõukogu esimees Aleksandr Popov portaalile Regnum. „Lisaks sellele provotseeris tänavune erakordselt kõrge viljasaak kogu maailmas põllumajandustoodete hinna languse.”
Viimase kahe kuu jooksul on nõudlus mineraalväetiste järele märgatavalt vähenenud, samuti langes hind.
