Euroopa Keskpanga rahapoliitika on juba mõnd aega olnud selline, et turult raha kaasavad pangad saavad laenu isegi odavamalt kui nullprotsendise intressimääraga. Eesti pangad rahastavad end aga peamiselt inimeste hoiustega, mille puhul on madalaimaks määraks null protsenti, kirjutab ERR.

Eesti Panga president Madis Müller ütles sel nädalal, et kui euribor negatiivsemaks muutub, siis Eesti laenuvõtjateni see vahetult ei jõua. Nimelt on Eestis tegutsevad pangad riskide vältimiseks oma laenulepingutesse sisse kirjutanud klausli, et baasintressimäär ei saa alla nulli langeda.

Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma kinnitas ERR-ile, et nende eluasemelaenu ja autoliisingu lepingutes on alates 2015. aastast sees säte, mille kohaselt võrdsustatakse negatiivne euribor nulliga.

"Väikefinantseerimise lepingud sõlmitakse fikseeritud intressiga ning nendes sellist tingimust ei ole," lisas ta.

Ka SEB, Luminori ja Coop Panga esindajad kinnitasid, et kõigil sõlmitavatel lepingutel, milles intress on seotud kuue kuu euriboriga, on intressimäära põrandaks määratud null protsenti.

Eesti Panga ökonomist Peeter Luikmel ütles, et tavapärasel ajal, kui baasintressimäärad on positiivsed, on baasintressimäärade langusel Eesti laenuvõtjatele väga tuntav ja kiire mõju, sest suur osa laenulepinguid on nii-öelda ujuva intressimääraga ehk baasintressimäära languse korral langeb kogu intressimäär ja sellega koos ka intressikulu.

Kuna praegu on kommertspangad võrdsustanud laenulepingutes negatiivse baasintressimäära nulliga, ei mõjuta need otseselt uusi laenukliente.

Pikemalt loe ERRist.