Neljapäeval toimus Glaskeki esimene võlausaldajate koosolek. Selle eel oli suurim ettevõtte vastu esitatud nõue 310 miljoni kroonine Swedbanki nõue, millele järgnes maksu- ja tolliameti 10,2 miljoni kroonine nõue, ütles ettevõtte pankrotihaldur Eha Pehk BNS-ile.

Kuigi sel nädalal pidi Glaskeki hooneid ja tootmisliine tulema üle vaatama ettevõtte omandamisest huvitatud Rootsi investor, ei olnud Pehkil enda sõnul teavet investori visiidi kohta.

Rootsi päritolu investor pidi tulema ettevõtte hooneid ja tootmisliine üle vaatama selle nädala esmaspäeval, ütles BNS-ile Toomas Arumäe, kes on üks Glaskeki neljast omanikust. Investorit esindab üks Eesti konsultatsiooniettevõte. „Meile ei ole öeldud, kes see on,“ lausus Arumäe.

Glaskekile kuulub praegu seisev tehas Tartus, mille saab Arumäe sõnul kiiresti käivitada. „See on pankrotihaldurile üle antud, temalt tulevad otsused,“ ütles ta.

Tootmist ei jätka Glaskek praegu Arumäe sõnul ka Lätis. Küll aga jätkavad äri endised Glaskeki töötajad, kes on rajanud oma müügi- või paigaldusettevõtteid. Arumäe hinnangul võib selliseid ettevõtteid olla kokku kümme, ühe on asutanud endine Glaskeki Läti tütarfirma juht. „Oleme kõik ära lõpetanud ja korrektselt üle andnud,“ ütles ta.

Potentsiaalne investor on saanud andmed Glaskeki kõigi varade kohta. Arumäe ei osanud öelda, kas ettevõte müüakse tervikuna, kuna seda otsustab firma suurim võlausaldaja Swedbank. „Panga nõue on nii suur, et pangal on häälteenamus, nii et pank otsustab,“ kommenteeris Arumäe varade võimalikku jagamist.

Harju maakohus kuulutas möödunud nädalal ettevõtte enda avalduse põhjal välja Glaskeki pankroti.