Eestis kuulutati möödunud aastal välja 273 äriühingu maksejõuetus, mis on 70 ettevõtte võrra ehk 20% vähem kui möödunud aastal. Pankrotistunud ettevõtete osakaalu vähenemine on tingitud nii pankroti arvude vähenemisest kui ka registreeritud ettevõtete arvu kasvust.

Kuigi pankrotiettevõtete arv vähenes, siis summaarsete näitajate alusel saab öelda, et nende koondmõju majandusele vähenenud ei ole. 2018. aastal pankrotistunud ettevõtete summaarne käive nende tegutsemise hiilgeajal kasvas 2,2%, kümne suurima pankrotistunud ettevõtte koondkäive 13%, pankrotiettevõtete summaarsed maksuvõlad 22% ja maksehäired koguni ligi 3 korda võrreldes eelmise aasta uuringuga. Samas, pankrotiettevõtete keskmiste- ja mediaannäitajate osas olulisi muutusi toimunud ei ole. See viitab asjaolule, et möödunud aastal esines pankrotistunud äriühingute seas varasemaga võrreldes üksikuid suuremaid ettevõtteid.

Kümnest suurimast 2018. aastal pankrotistunud ettevõttest 3 tegutses hulgikaubanduses, 3 veonduse ja laonduse tegevusalal, 2 töötlevas tööstuses ja 2 ehituses.

Suurima pankrotistumise tasemega olid traditsiooniliselt majutus ja toitlustussektor, töötlev tööstus ning ehitus, kus pankrotistus tuhande ettevõtte kohta vastavalt 3,8, 3,0 ja 2,4 ettevõtet. Nimetatud sektorid on ka ajalooliselt on esikolmikus olnud.

Kõrgeima pankrotistumise tasemega maakonnad olid 2018. aastal Saaremaa, Harjumaa ja Ida-Virumaa, kus pankrotistus vastavalt 2,6, 1,5 ja 1,4 ettevõtet tuhande ettevõtte kohta. Madalaima pankrotistumise tasemega maakond oli Jõgevamaa, kus pankrotistus 0,4 ettevõtet tuhande kohta. Lisaks, kahes maakonnas - Hiiumaal ja Võrumaal - pankrotte möödunud aastal ei esinenudki.

Pankrotiettevõtete aruandlusnäitajate trendide osas varasemaga võrreldes olulisi muutusi toimunud ei ole: keskmine 2018. aastal pankrotistunud ettevõte oli kuni 500 tuhande eurose käibe ja 5 töötajaga, madala omakapitali tasemega ja kahjumiga töötav väikeettevõte. Oluliseks pankrotiohule viitavaks tunnuseks on püsivate maksuvõlgade ja maksehäirete olemasolu.

Ligi 98% pankrotistunud ettevõtetest said oma viimasel aktiivsel tegutsemisaastal keskmisest riskantsema Creditinfo reitingu.