Toiduainetööstuse käive on 1,7 miljardit eurot ehk tegemist on ühe olulisema sektoriga Eesti tööstuses, mille ekspordimaht on 660 miljoni eurot. Sektor annab tööd umbes 14 500 inimesele.

Kirsimäe tõdes, et Eesti kogu ettevõtluses on tööjõukulude osa ettevõtete käibest on kasvanud ning kasumid pigem vähenenud. Samuti on vähenenud ka ettevõtete investeeringud.

Kirsimäe sõnul on toiduainetööstuse konkurentsivõime tõstmisel võtmeküsimuseks ettevõtete suutlikkus rakendada uusi tehnoloogiaid ja arendada tooteid suurema lisandväärtuse saavutamiseks.
Ta tõi positiivsena välja, et eelmisel aastal toidutööstuse investeeringud kasvasid. Üle poole moodustasid investeeringud seadmetesse ja tehnoloogiatesse.
„Samas ei tohiks ära unustada inimesi ning nende koolitamist,“ ütles Kirsimäe.

„Ettevõtete marginaalid on õhukesed ja see ohustab investeerimisvõimekust – meil jääb väga vähe ruumi, et teha vigu,“ rääkis Kirsimäe. „Prognoosime investeeringute mahtude langust 16% kuid on oluline, et ettevõtte konkurentsivõimet parandavaid investeeringuid ei lükataks edasi,“ sõnas ta.

Tootjate hinnangud käibe kasvatamise võimalustele on langenud. „Üheks takistuseks on kvalifitseeritud tööjõu puudus, mis piirab ettevõtete uusi investeeringuid ning moodsate tehnoloogiate rakendamist tööstuses,“ ütles Kirsimäe kommenteerides uuringut, mis panga klientide hulgas läbi viidi.

Olukorda mõjutab ka prognoositust kiirem palgakasv. Eelmistel aastatel on tegelik palgakasv olnud ettevõtete prognoositust pea poole suurem. Nii ootasid ettevõtted eelmiseks aastaks 3,9% palgakasvu, tegelik kasv oli aga 7,3%.
Selleks aastaks ootavad tööstusettevõtted 6,3-protsendilist kasvu.

Panga hinnangul hoiab investeerimist tulevikus tagasi ebakindlus majanduskeskkonna osas, valitsuse ebastabiilne maksupoliitika ning investeeringute pikk tasuvusaeg, mis on iseloomulik just toidutööstustele.

Kui täna on toidutootjatele olulised sihtriigid koduturu kõrval Soome, Läti ja Leedu, siis tulevikus nähakse atraktiivseimatena Rootsit, Saksamaad ja Hiinat, ütles Kirsimäe. Samas lisas ta, et kuigi Eesti ettevõtjad vaatavad Asia turgude suunas, ei tohi ära unustada, et praegu müüme me Soome üle 20 korra rohkem kui Hiina.

Toiduainetööstus kõige automatiseeritum
Positiivsena tõi ta välja selle, et toiduainetööstus on kõige automatiseeritum tööstusaru Eestis – 35% protsessidest on automatiseeritud. Kahe aasta perioodis investeeritakse toidusektoris keskmiselt 1 400 000 eurot, mis on eri sektorite lõikes suurim.

Kirsimäe sõnul on arenguvõimalus suurem digitaliseeritus ja veelgi tõhusam koostöö teadusasutustega. Ka veebipoode võimaluste tänasest tõhusam kasutamine on üks arenguvõimalus, et jõuda toodetega laiema hulga klientideni.
„Täna teeb arendus- ja teadusasutustega koostööd 23% toidutööstusest ning see suund on veelgi kasvamas,“ ütles ta. Keskmiselt investeerib toidutööstus Kirsimäe sõnul arendus- ja koostööprojektidesse kahe aastasel perioodil 342 000 eurot. Võrdluseks, et teisel kohal asuv puidusektor panustab sama ajaga 190 000 eurot.