Lihtne näide päriselust. Eestit uudistama tulnud Saksa turist avastas siin olles, et on unustanud maha oma passi, kuid pidi edasi reisima Venemaale. Tegemist oli jõukama taustaga inimesega, kes otsis siis abi kullerteenuselt. Hommikul teatas ettevõttele, et tal oleks vaja Saksamaalt passi Eestisse transportide, pärastlõunaks oli see käes ja õhtul reisis ta edasi ida poole.

Logistikaettevõtte Balti Logistika tegevjuht Joel Timm selgitas, et pardakulleritel on võimalik kaupa kiirelt transportida, kuna nad lendavad lennukites reisijatena. Lennufirmade prioriteet on alati reisija, järgmisena tuleb post ja siis kaup. Kui räägime pardakulleri teenusest, siis sisuliselt tõstame oma kauba prioriteetsuses ettepoole. Ehk anname reisijale selle kauba, mida on vaja toimetada punktist A punkti B," rääkis Timm.

Kuigi pardakulleri teenus moodustab väikese osa Balti Logistika tegevusest, siis on nõudlus ikkagi olemas. Timmi sõnul saadetakse kulleritega Eestisse rohkem kaupa kui siit välja. Teenust kasutavad peamiselt ettevõtted ja transpordiga tegelevad vabakutselisi kullereid on üle maailma. Peamiselt liigub kaup Eestist Põhja-Ameerikasse ja Aasiasse ning sealt siia.

Kauba hulka kuulub põhiliselt tehnika, aga transporditud on ka näiteks koe- või vereproove, mida kasutavad ravimiuuringute firmad. Eelistatud viis pakkide transportimiseks on käsipagas, kuid kui tegu on suurema esemega, siis läheb see äraantavasse kotti.

Kui kliendilt tuleb soov midagi kiiresti transportida, siis on selle taga mõni probleem, mis vajab kohe lahendust. „Pardakullerit on vaja siis kui kaup peab näiteks homme hommikuks sihtpunktis olema. Seda teenust on vaja kui on probleem ehk kui on oht, et tootmine jääb seisma. Näiteks on vaja varuosa või tarne hilineb. Üks sektor, kus kasutatakse on kus teenust kasutatakse on lennukite remont ja hooldus. Samas ka pehmemad valdkonnad nagu messid või moešõud, kus avastatakse, et miski on maha jäänud ja vaja järele saata," kirjeldas Timm.

„Paljud kullerid on justkui freelancerid. Nendega on ette valmistatud lepingud ja nad on alati valmis minema oma igapäevaelu kõrvalt. Kui Eestis ei ole sobiva dokumentatsiooniga kullerit, siis võime kasutada partnerit teisest riigist ja lennutame kulleri siia, ta võtab kauba ning lendab edasi," rääkis ta.

Kullerid võivad kokku puutuda aga nendest mitteolenevate intsidentidega, mis muudavad kauba kiire kohaletoimetamise keeruliseks. Näiteks pidi üks kuller tooma paki Hongkongist Eestisse. Lennujaama sõites tekkis aga takistus, kuna tänavad olid suurte meeleavalduste tõttu suletud. Ta hülgas auto ning jätkas teekonda jala kuni jõudis teele, kus autod sõitsid ja võttis siis takso.

„Kuller oleks võinud sellel hetkel öelda, et tema ei pea sellist otsust vastu võtma, tema ei pea selliste asjadega tegelema. Tema pidi autoga sõitma lennujaama ja temast mittesõltuvatel asjaoludel ta ei jõudnud," ütles Balti Logistika müügijuht Peeter Vahar ja lisas, et kiire tegutsemine päästis tol hetkel kliendi jaoks olukorra.

Timm meenutas veel, et 2010. aasta aprillis, mil Islandi vulkaanipurse seiskas lennuliikluse, kasvas nõudlus kullerite vastu. Kuna aga lennata ei saanud, siis liikusid naad maadmööda autode ja bussidega. „Näiteks ravimiuuringu materjale viidi läbi Baltikumi. Üks auto korjas need kõigist kolmest riigist kokku ja sõitis Šveitsi. Need olid meie jaoks väga tihedad tööpäevad," sõnas ta. „Lennukid ei lennanud, aga kaubad pidid ikka liikuma. Tihti tulebki leida n-ö kastist välja lahendusi."