Aastapäevad tagasi iirlastele läinud Pärnu Linavabrik alustas pärast kolm kuud kestnud sundpausi taas tööd. Mõõnaperiood linatootmises kestab, seetõttu oli ettevõtte juhtkond sunnitud sajale töötajale koondamisteate ulatama.
Herdmans Eesti AS-i tegevjuht Arvo Villmann kinnitas Eesti Päevalehele, et kõik Pärnu Linavabriku erastamisel võetud kohustused on Iirimaal paiknev emafirma tänaseks täitnud. Lubatud 15,5 miljoni krooni asemel on ettevõttesse investeeritud rohkem kui 30 miljoni krooni. "See näitab, et Herdmans, millel linatööstus on põhiline tegevusala, võtab asja siiski tõsiselt," märkis ta.
Villmanni väitel on linatööstus praegu madalseisus kõikjal maailmas, sest eelistatud on puuvillased ja sünteetilisest kiust materjalid. Herdmansi toodetud kvaliteetne linane lõng läheb põhiliselt ülerõivaste valmistamiseks. Praegune moevool tema väitel naturaalset materjali ei soosi. "Moest sõltuvalt on linatööstuses kõikumisi ennegi olnud ja selles pole Herdmansi jaoks midagi üllatavat, kuid imestama paneb see, et langus seekord nii järsk oli," selgitas ta, lisades, et viimase paarikümne aasta jooksul pole nii suurt madalseisu olnud.
Herdmansi Iirimaa linavabrikud seisavad möödunud esmaspäevast. "Seega pole tegemist mingi kohaliku erastamisest tuleneva probleemiga. Eesti on täna osa maailma majandusest ja kõik tõusud-langused kajastuvad siingi. Linast voodipesu lihtsalt praegu enam keegi ei osta. Samuti eelistavad naised sünteetilisi riideid."
Villmanni sõnul saavad Pärnu linavabriku töölised oma ülesannetega hästi hakkama ja "suhteliselt kehvemate masinatega tehakse sama head tööd kui mujal Euroopas". Herdmans Eesti tegeleb vaid tootmisega, tooraine hankimine ja toodangule turu otsimine on Iirimaa emafirma ülesanne. Toore tuleb Pärnusse praegu Belgiast ja Prantsusmaalt - peaaegu sama hinnaga, kui oleks seda võimalik saada Valgevenest ja Ukrainast, samas on see kvaliteedilt parem ja stabiilsem. Herdmansi katse kasvatada lina Eestis paraku luhtus, sest toodud seeme ei sobinud siinsete oludega.
Kolm kuud Pärnu linavabrik seisis ja töötajad said hädapärase elamisrahana vaid 60 protsenti miinimumpalgast. Kuna aga selle ajaga linaturul midagi ei muutunud, siis sai sadakond linavabriku töötajat nüüd kätte koondamisteate. Kõigile neile tegi juhtkond ettepaneku töötada osalise tööajaga. Kes sellega ei nõustunud, saavad seadusjärgse hüvitise. Villmanni hinnangul käitusid nad inimestega igati korrektselt. Ettevõtte ostu-müügi leping nägi ette vaid saja töökoha säilitamise, kuid mullu oli palgal kolmsada inimest.
Tegevjuht ei arva, et Herdmansi tulevik on väga tume: "Oleme kulutusi vähendanud ja toodangu ajutiselt alla viinud." Praegu toodab Pärnu linavabrik umbes poole koormusega - endise kolme vahetuse asemel kahes ja sedagi vaid neli päeva nädalas. Kogu toodang on tellimustega kaetud. Uute turgude leidmisel on ettevõte valmis kohe täisvõimsusel startima.
SIRJE NIITRA
