Port Arturi juhatuse esimees Viljo Vetik ütles, et eellepingu pankrotistunud piimakombinaadi kinnistu ostuks sõlmisid nad juba kolm aastat tagasi, aga et piimakombinaadi endine omanik oli tegevusaja jooksul võtnud kahelt pangalt laenu ja vara oli panditud, tuli enne kinnistu täielikuks omanikuks saamist lahendada aegavõtvaid juriidilisi küsimusi.

Ostu-müügitehingu sõlmis Maria Mägi advokaadibüroo ja hinda osapooled ei avalikusta. Oletuslikult oli see märksa rohkem kümnest miljonist kroonist.

Vetik selgitas, et piimakombinaadi ostu kaalusid nad kaua ja põhjalikult ning uurisid hoolikalt piimakombinaadi hooneid, mis juriidiliste probleemide tõttu on mitu investorit eemale peletanud.

Võrreldes teiste tol ajal müügil olnud kinnistutega, rääkis piimakombinaadi kasuks selle hea asukoht Via Baltica kõrval, suure, 11,5hektarilise kompaktse maatüki olemasolu, mis on varustatud kõigi vajalike tehnovõrkudega, ja 14 500 ruutmeetrit karkasshoone pinda, mida on võimalik küllalt lihtsalt tänapäeva nõuetele vastavaks ja atraktiivseks renoveerida.

“Ülejõel elab 45 protsenti pärnakatest, kuid seni pole siin arvestatavat vaba aja veetmise kohta ja kaubanduskeskust,” selgitas Vetik äriplaani lähtepunkte, kus ka Via Baltica transiitreisijail on oma osa täita. Tegemist on pikaajalise projektiga, mis ei vaata mitte viis ega kümme aastat ette, vaid veerand sajandi kaugusele tulevikku.