Eile alanud turismimessil kuulutati Pärnu Rannahotell aasta parimaks hotelliks. Turismifirmade liit otsustas parima turismiobjekti tiitli anda Niitvälja golfiväljakule.

Rahvusvaheline turismimess Tourest 96 toimub juba kuuendat korda. Tegemist on seni korraldatud messidest suurimaga. Messil osaleb 406 eksponenti 25 riigist.

Messi avamisel ütles peaminister Tiit Vähi, et turism on üks oluliseimaid ja kiiremini kasvavaid majandusharusid. Eestis töötab turismialal 8 protsenti töövõimelisest elanikkonnast. "Kuigi Eestis ei kasva palmipuud, on meil olemas kõik eeldused turismi arendamiseks. Eesti riik toetab omalt poolt turismi infrastruktuuri parandamise, piiriületamise, tolli- ja viisateenuste kiirendamise ning kelle puhul võimalik, ka viisavabaduse kehtestamisega," väitis Vähi.

Touresti tava kohaselt kuulutati välja ka parim turismiobjekt 1996. aastal. Eesti Turismifirmade Liidu (ETFL) president Erki Urva sõnul oli sellel aastal laekunud väga palju avaldusi ja parima turismiobjekti valimine polnud sugugi lihtne. Otsustati anda välja kaks auhinda: parim hotell ja parim turismiobjekt. Hotellide hulgast kuulus esikoht Pärnu Rannahotellile. Eelmisel aastal valisid ka Soome turismiajakirjanikud Rannahotelli parimaks välismaiseks turismiobjektiks.

Niitvälja Golf valiti parimaks turismiobjektiks. Urva märkis, et Rannahotelli edu tagasid kaunis arhitektuur, ilus loodus ja meeldivad teenindajad. Niitvälja Golf on Eestis teinud palju turismi arendamiseks, tuues siia rohkelt golfisõpru mitmetest maadest.

Turismimessil arutati ka Eesti turismimajanduse arendamise probleeme. Palju poleemikat tekitanud Riigi Turismiameti reorganiseerimine majandusministeeriumi osakonnaks leiab erinevat suhtumist. Majandusminister Andres Lipstok ütles Eesti Päevalehele, et tegemist on valitsuse sisemise reformimisega ning majandusministeeriumi osakonnaks muudetakse turismiamet ainult kuni eraõigusliku sihtasutuse moodustamiseni. Turismiameti peadirektor Silvi Bljumovitsh on huvitatud sihtasutuse moodustamisest. Urva ütles, et ettevõtjad on huvitatud peamiselt asja toimimisest ning lisas, et riigi poolt eraldatud rahad võiks olla turismi arendamiseks suurusjärgu võrra suuremad.

Lipstoki sõnul eraldas valitsus sellel aastal turismiametile riigi eelarvest 3,1 miljonit krooni. Täiendavalt eraldatakse veel 2,8 miljonit krooni infopunktide rajamiseks kõikidesse maakondadesse, mis näitab, et rahasid ongi turismi arendamiseks suurendatud.

URVE REPP